Küsib/Vastab: Eduard Odinets, Kultuuriministeeriumi ekspert, TLÜ lingvistikadoktorant

AILI KÜNSTLER

Aili Künstler: Kuulan alati huviga Ku­ku raadio saadet „Kirillitsas Eesti“. Näiteks 6. XI saates tegi aga nõutuks, kui saatejuhi Pavel Ivanovi arvates ei huvita suurt osa Tallinna venekeelseid lasnamäelasi üldse mitte miski ja sealsamas väljendati rõõmu selle üle, et järgmise aasta esimesest päevast saab u 8000 halli passi omanikku (ilmselt ka hulgaliselt lasnamäelasi) taotleda lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Ei tee ju Eesti pass ja kodakondsus kellestki siinses elus osalejat (seda saab teha kodanik olemata iga päev ja ka kohalikel valimistel osaledes) ega taga kodutunnet, annab vaid õiguse riigikogu valida (meeste puhul lisandub sõjaväekohustus). Kas integratsioonimonitooring näitas ka seda, kui palju on üle 65aastaste võimalike lihtsustatud korras Eesti riigi kodanikuks saada võivate inimeste hulgas neid, kelle arusaamise (just vähese eesti keele oskuse tõttu) siinsest elust on kujundanud vaid Vene meedia ja Tallinna linnavalitsuse Putini-meelne keskerakondlik meediategevus? Miks peaksid üle 65aastased venekeelsed tahtma olla Eesti kodanikud?

Eduard Odinets, Kultuuriministeeriumi ekspert, TLÜ lingvistikadoktorant: Üle 65aastasi oli monitooringu valimis umbes 20%. Kogu valimi olulisimad infoallikad on meediatarbimist ja infovälja analüüsinud Külliki Seppeli sõnul jätkuvalt Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) Eesti uudised ja Venemaa muud telekanalid, veidi vähem võrdselt venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (AK) ja PBK muud Eesti-teemalised saated. Kohalikud venekeelsed ajalehed, raadio­kanalid ja uudisteportaalid on olulised umbes poolele meediatarbijaist, kusjuures televisioon eeskätt vanemale põlvkonnale (nii PBK kui ka AK), samuti Raadio 4. Sama monitooringu järgi oskab ligi pool üle 50aastastest eesti keelt sel tasemel, et saada eestikeelsest meediast aru täielikult, üldiselt või osaliselt. Nii et ainult keeleküsimusele meediatarbimist taandada ei saa. Suuresti on asi harjumuses, mugavuses, aga ka usalduses: eestikeelset meediat eriti ei usaldata, just võrreldes eestlastest vastajatega.
Mõningaid aspekte, miks inimesed peaksid tahtma Eesti kodanikuks saada, selgitab seesama monitooring. Kodakondsusega seotud teemasid analüüsinud Kristina Kallas ja Kats Kivistik märgivad muu hulgas, et teiste rahvuste esindajad, olenemata kodakondsusest, peavad kodakondsuse kaudu identiteediseose loomist Eesti riigiga eestlastest olulisemaks ja eestlastest vähem oluliseks pragmaatilisi motiive (eneseteostamine ja Eestis töö leidmine). Seega peab leidma need kõige õigemad motivatsiooniallikad määratlemata kodakondsusega isikute jaoks ning püüdma vähendada tõkkeid, mis kodanikuks saamise teel ees seisavad. Monitooringu kohaselt on need just keeleoskus ja keelenõuded, mille mõningane leevenemine nüüd seadusemuudatustega ka jõustub.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming