Küsib/Vastab

Aili Künstler: Selleks et e-resident saaks toimetada vabalt ja efektiivselt Eesti virtuaalterritooriumil, tuleks kõrvaldada tema teelt kõik barjäärid. Mis segab praegu Eesti e-residendi tegutsemist?

Remo Tiigirand, e-residentsuse teenuste- ja äriarendusjuht: Praeguse seisuga on e-residentsuse programmi vastu huvi tundnud ja e-residentsuse taotluse esitanud üle 9220 inimese ligi 130st riigist. Selleks et paremini mõista e-residentide olukorda, võime kujutleda ennast suhtlemas mõne teise riigi teenusepakkuja või ametiasutusega. Kindlasti on sellisel puhul üks olulisemaid takistusi keelebarjäär.

Mõnevõrra paremas olukorras võivad olla naaberriikide e-residendid (20% e-residentidest on soomlased). Neil on suurema tõenäosusega eestlasest sõpru või tuttavaid, kes saavad vajadusel keeleküsimustes aidata. Palju kehvemas olukorras on kaugemalt pärit e-residendid, kellel ei pruugi olla eestlasest tuttavaid ja kes on seetõttu teenusepakkujatega suhtlemisel üksi. Sellest, kas teenused on arusaadavad ja ingliskeelsed, võib sõltuda kindlustunne ja usaldus meie pakutavate teenuste osas. Samuti on oluline, et ei tekiks olukorda, kus e-resident saab keelebarjääri tõttu pakutavatest teenustest valesti aru ja pettub neis.

Praegu on e-residentidele olulisemad keskkonnad inglise keeles olemas ja pakutakse ka kasutajatuge. Kindlasti esineb veel kohti, kus teenusepakkujate omavaheliste viitamiste käigus kaob keelevalik ja on muid kasutusmugavuse alla liigituvaid probleeme. On ette näha, et tulevikus e-residentide info­vajadus kasvab ja edaspidi tuleb tõlkida ka mõningaid selliseid materjale, mille järele e-residentidel seni vajadust ei ole olnud.

Toon ühe näite. Ettevõtjana puutub e-resident kokku riigi ametiasutuste automaatsete teadetega (aruandluse meeldetuletus jms). On ette tulnud seda, et esimene teade on läinud neile eesti keeles, kuigi on olemas võimalus saata teade ka ingliskeelsena. Pärast e-residendi tagasisidet on talle saadetud vajalik info inglise keeles. E-residentsuse meeskonna eesmärk on sellist olukorda vältida ja sellistel puhkudel reageerime alati arendusplaani ülesande lisamisega. Üks keerulisemaid ülesandeid arenguplaanis on praegu e-residentide suhtlus kohtute registriosakonnaga, kust saadetakse e-residentidele nende ettevõtteid puudutavad otsused eesti keeles. Siin meil lahendust veel ei ole.

E-residendid on loonud üle 400 uue ettevõtte ja kasvatanud seeläbi Eesti majandusruumi. Kui me soovime selle suuna jätkumist, tuleb muuta ettevõtluskeskkond nende tarvis kasutajasõbralikumaks, see tähendab niisuguseks, et need teenused, millega e-resident kokku puutub, oleksid ingliskeelsed. Senise tagasiside põhjal ei ole keeleprobleeme palju, kuid seda saame öelda vaid esimese aasta kogemuse pealt. Kogu tagasiside, mis meile on tulnud, edastame partneritele jooksvalt. Meil on partneritega, s.o kõigi riigiametitega, kes puutuvad kokku e-residentidega, ettevõtluskeskkonna parandamiseks ühine arendusplaan.

Aili Künstler: ERMi uue hoone uksed avatakse 1. oktoobril. On loomulik, et uues hoones on kasutusel ka uued e-lahendused. Eesti püsinäituse kujundab arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, kes on välja pakkunud keelt vahetavad ekraanid. Kuidas need ekraanid toimivad ja kui palju keeli tuleb kasutusse?

Kaarle Kannelmäe, 3+1 arhitektid, produtsent: Muuseumi lähteülesande kohaselt peavad kõik tekstid olema esitatud minimaalselt kolmes keeles. 3+1 arhitektid on välja pakkunud lahenduse, kus näituse tekstid on esitatud elektroonilisel paberil, mida külastaja saab oma piletiga juhtida. Tegemist on suhteliselt monofunktsionaalsete seadmetega, kus esitatakse mitu keelt samal pinnal. Seadet arendatakse spetsiaalselt ERMi vajadusi silmas pidades.

Elektrooniline paber on laiemalt tuntud e-lugerite ekraanina, mis ei helenda, vaid näeb päris paberi moodi välja. Need ekraanid ei vaja pildi tootmiseks voolu (kui on voolukatkestus või seade rikki läheb, jääb viimati näidatud kujutis ekraanile), ei emiteeri valgust (ei tekita soovimatut valgusreostust) ja on silmasõbralikumad – nendelt on lihtsam ja meeldivam lugeda.

ERMi tarbeks arendatav seade mahutab kuni 50 pilti/keelt. Avamise ajaks on kasutada neli: eesti, inglise, soome ja vene keel. Külastaja saab kassast oma keele-eelistusega pileti. Kui seda etiketile „näidata“, vahetab etikett keelt.

Oluline aspekt muuseumi seisukohalt on see, et kõik külastajate keelevahetused registreeritakse ning edastatakse serverile. Selle alusel saab muuseum teha statistikat ning arendada välja unikaalse külastajat kaasava keskkonna, kust külastaja leiab teda huvitanud eksponaatide kohta lisainfot.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht