Keeleuudised

Siiri Lauk, Jüri Valge

Oskuskeel taas tulipunktis

28.01.2009 oli rahvusraamatukogus üleriigiline terminoloogianõupidamine. Korraldajad sellelt küll ülearu palju oodata ei söandanud, küll aga salamisi siiski lootsid – ehk …ükskord ometi. Millest selline ebakindlus? Paraku, elust enesest. Kõneka näitena olgu siinkohal nimetatud paari asjakohast artiklit aastast 1967. Need ilmusid tollases  ajalehes Edasi 24. veebruaril ja 1. augustil, autoriteks Heido Ots ja Rein Kull. Tsiteerimata öeldagu vaid niipalju: 42 aastat tagasi välja öeldud terminitöö mured ja probleemid on üks ühele kandunud aastasse 2009. Kuigi kirja pandud 1960ndate keelepruugis, ei ole asja sisu mitmekümne aasta jooksul eriti muutunud. Milles siis ikkagi asi? Mis teeb terminitöö nii eripäraseks, et seda ükskord ometi paika ei õnnestu panna? Ja kas peabki?  Nendele ja muudelegi küsimustele otsiti vastust ka sellel nõupidamisel. Kuigi võis halvemal juhul ju eeldada järjekordset kokkusaamist, kus rohkesti populistlikku tühijuttu ning sõnavahtu üllastest eesmärkidest ja tähtsatest dokumentidest, mis imesid korda saadavad, kujunes asjalik mõttevahetus. Eesti oskuskeele ja selle korralduse seisu kirjeldavate üldisemat laadi ettekannete järel liikus jututeema üha lähemale sisuküsimustele.  Mõnesse ettekandesse oli ridade vahele peidetud väike intriig, et ärgitada mõtlema ja kui vaja, argumenteeritult vastu vaidlema. Nõupidamise teises pooles oli sõnavõtjaidki mitmeid ning tekkis mõõduka pingega diskussioon. Terminikäsituste kõrval räägiti nii töökorraldusest kui ka asutuste rollist ning võimalustest terminoloogiategevust toetada. Mööda ei hiilitud ka mureküsimustest – terminiallikad on hajali ja neid pole lihtne leida,  eri valdkondade terminiloojate vahel peaks olema tihedam suhtlus jms –, kuid tänapäeval siit-sealt kostuv sageli variserlik halamine „elu võimatusest” selles saalis kohta ei leidnud. Kindla veendumusena jäi kõlama, et mingeid uusi seadusi ega muid normivaid õigusakte juurde ei looda. Kehtivategi järgimisega on sageli tükk tegemist. Ja mis kasu olekski veel ühest eraldi seadusest, mis hakkaks täitma n-ö terminipolitsei rolli. Vaevalt et see vähemalgi määral midagi muudaks, pigem vastupidi. Ka terminiloome on looming. Kes saaks sundida kunstnikku maalima või muusikut helisid looma, ega ometi seadused? Pigem on kasu soodsast keskkonnast ja teadmisest, et loodut on kellelegi vaja. Nii nagu muusikut innustab publik, on ka terminiloojaile vaja teadmist, et nende töö läheb kellelegi korda ning aitab inimestel paremini üksteist mõista. Kokkusaamine sisendas positiivset lootust, et  terminoloogiategevuse mureküsimused leiavad kindlasti lahenduse, võtku see siis aega, kaua võtab, ning seni pisut leigevõitu suhtlus asjatundjate ja -huviliste vahel elavneb. Siinkohal jätsin edasi andmata toimunu täpse sisu vältimaks paratamatut hinnangulisust. Vihjeks vaid niipalju, et sajakonna osavõtja hulgas olid nii ministeeriumide ja mitmete asutuste esindajad kui ka terminoloogid, kõik teada-tuntud asjatundjad. Kokkuvõtteks: kui  suures saalis ja saja inimese vahel tekib mõttevahetus, ei ole olukord kaugeltki lootusetu.

Siiri Lauk, Eesti Terminoloogia Ühingu esimees, Eesti Rahvusraamatukogu terminoloogia juhtivspetsialist     

Neile, kellel on huvi ja aega kogu nõupidamist videopildis (veel kord) vaadata-kuulata, pakub Eesti Terminoloogia Ühing (www.eter.ee) võimaluse nõupidamisel asjatundlikult salvestatud ja hiljem toimetatud audio-videofail (AVI.fail) sobiva andmekandja vahendusel arvutisse laadida ja oma silmaga  kaeda. Kuna Interneti-võimalused on piiratud andmemahu ja videoesituse kestusega, on neljatunnise materjali veebipanemine tülikas ja ka ebaotstarbekas. Täpsem info: Siiri. Lauk@rahvusraamatukogu.ee     

 

Wiedemanni keeleauhind professor Ilse Lehistele

Keeleauhinna komisjoni ettepanekul otsustas Vabariigi Valitsus anda 2008. aasta Wiedemanni keeleauhinna Ohio ülikooli emeriitprofessorile Ilse Lehistele. Tunnustus tuli  „eesti keele foneetika ja fonoloogia uurimise, Eesti keeleteaduse arendamise, väliseestluse toetamise, eesti keele rahvusvahelise tutvustamise, tulemusrikka teadusliku juhendamistöö ning eestikeelse ilukirjandusliku tegevuse eest”. Lehiste on kirjutanud rohkem kui kümme raamatut, üle kahesaja artikli ning sadakond retsensiooni, olnud paljude teadusühingute liige ja juhtinud neid, valitud mitme ülikooli audoktoriks ning 2008. aastal Eesti  TA välisliikmeks. Tema toel on märgatavate sammudega arenenud Eesti foneetikateadus. 23. veebruaril auhinnatunnistuse kätte saanud laureaat on lubanud esineda 30. aprillil Väike-Maarjas keeleauhinna keelepäeval, mil istutatakse tavakohaselt laureaadi nimitamm ning peetakse ettekandeid. Ilse Lehiste toetub ettekandes Wiedemanni sõnaraamatule ning käsitleb liitsõnu. Tänavu esitati viis auhinnakandidaati. Ilse  Lehiste kõrval Jaan Kaplinski, Krista Kerge, Raimo Raag ja Mari Tarand. Esitamise põhjendus on ühte lausesse kokku surutuna järgmine: Jaan Kaplinski – tegevus eesti keele kasutuse vääristajana, vaba ja loomuliku keelekasutuse propageerijana, keeleteaduslikkeelefilosoofiliste kirjutiste autorina; Krista Kerge – mitmekülgne keeletegevus, sh laste- ja õiguskeele uurimine, silmapaistvad keeleloengud, õigekeelsuse korrastamine ja terminoloogiatöö, õppekavaarendus ja emakeele väärtustamine, emakeele infokeskuse loomine; Raimo Raag – eesti keele õppe- ja uurimismaterjalide koostamine, väliseestluse käsitlemine ja sellealane ühiskondlik tegevus, eesti keele alane akadeemiline tegevus ja rahvusvaheliselt kasutatava eesti keele õppe virtuaalsüsteemi loomine; Mari Tarand – kauaaegne raadiotöö, sh saatesarjade „Keeleminutid”, „Keelekõrv”, „Ex libris”,  „Om maid maailman tuhandit” toimetamine, raadioantoloogia „Luulelugu” koostamine ning kõrgetasemeliste keelekommentaaride ja mälestusteraamatu „Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga” silmapaistvalt kaunis eesti keel.

Jüri Valge       

 

 

Emakeele päev rahvusraamatukogus http//www.nlib.ee

Seitsmes RRi emakeele päev „Kas keelt saab taltsutada?” peeti 12.03.2009. Päeva inspireeris Valdur Mikita raamat „Metsik lingvistika”. Päevajuht oli Maire Liivamets, RRi teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent. Avasõnad lausus  RRi peadirektor Janne Andresoo, kõnelesid semiootikadoktor ja esseist Valdur Mikita, „Keel – künnihärg või metslane?”, TÜ kultuuripsühholoogia professor Peeter Tulviste, „Mis inimene keelega teeb?”, EKI vanemteadur Ene Vainik, „Sõnadesse püütud emotsioonid”, TLÜ emeriitprofessor Mati Hint, „Keel vajab lugupidamist”, HTMi ministri nõunik Toomas Liivamägi, „Ütle üks ilus eestikeelne sõna”, näitust „Uurimusi eesti regilaulu  keelest” tutvustus RRi humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak. Lõpetuseks esitati RRi regilaul. 12.03.2009 avati ka RRi „Kirjanduse ja keele ajaveeb”, kus vestlevad rahvusraamatukogu kirjanduse, üld- ja oskuskeele asjatundjad. ERÜ kevadkonverents 23.-24.04.2009 http://www.rakenduslingvistika.ee  Konverentsiga „Keelepoliitika ja kultuurimuutused” tähistatakse keeleseaduse 20. aastapäeva. Kutsutud esinejad (TLÜ koostöös Hispaania saatkonna ja Institut Ramon Llull’iga): Albert Branchadell Gallo, „The morality of language policy. (The treatment of) Russian in Estonia/Tallinn and Spanish in Catalonia/ Barcelona”; Montserrat Cortčs Colomé, „A psycholinguistic stance: cognitive, social and educative dimensions”; Llorenç Comajoan Colomé, „Sociolinguistics and second language acquisition in Catalonia: learning Catalan in a multilingual society”; Joan Pujolar Cos, „Language and identity in the globalized new economy: exploring sociolinguistic change”; Francesc Xavier Vila i Moreno, „The impact of language regulation on demolinguistic trends/ situation”.  Allteemad: keelekeskkond, keelepoliitika ja õigus; ühiskond, keel ja kultuur; keelte omandamine ja õpetamine; keele uurimine ja keele arendamine (keelekasutus ja keelehoole), keele standard ja muutuv keel; keeletehnoloogia, leksikograafia ja muu keelevara.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming