Keeleuudised

Aili Künstler

Keeleauhinnad jagatud Suuremad keeleauhinnad on omaniku leidnud. 24. veebruaril anti Wiedemanni keeleauhind Ain Kaalepile (esitaja Mati Hint) kui „emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. Laureaadi valimine oli keeruline: kandideerisid  veel Reet Kasik (eesti ajakirjanduskeele uurimine, ajakirjanike õpetamine, keeleteaduse populariseerimine), Linnart Mäll (eesti kultuuri ja teaduskeele rikastamine), Raimo Raag (eesti keele uurimine, õpetamine ning mainekujundus välismaal), Mari Tarand (keele- ja kultuurialased raadiosaated) ja Tiit-Rein Viitso (läänemeresoome keelte, sh eesti keele uurimine ja õpetamine, keelearendus ja -kaitse).

15. märtsil tõmmati Viljandi Paalalinna  gümnaasiumis joon alla 2009. aasta parima keeleteo konkursile. Taasiseseisvumisjärgsete haridus- ja teadusministrite peaauhinna said Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik oma „Aabetsi” (Kihnu aabits) eest. Auhinna kättesaamiseks tuli neil kaunid kördid selga panna ja hõljukiga üle mere sõita. Rahvaauhind läks Mustamäe reaalgümnaasiumi õpilasele Sergei Metlevile eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade  avaliku esitamise ja lõimumisele kaasaaitamise eest. Metlevi poolt hääletanute hulgas oli nii eesti kui vene emakeelega inimesi: nii esimesi kui teisi tuleb tunnustada samadel põhjustel nagu laureaati ennastki. Mulluse parima keeleteo selgitamine võttis üle kolme kuu. Kandidaatide esitamise voor (osaleda võis igaüks) tõi 11 ettepanekut, mille hulgast Emakeele Seltsi juhatus valis ministritele esitamiseks ning rahvahääletusele panekuks välja kuus:  lisaks nimetatutele Eesti Emakeeleõpetajate Selts (aktiivsus eesti keele tundide säilitamise nimel), Vello Salo ja Indrek Hirv („Psalmide” tõlge), ärimees Alexander Kofkin (keelevigaste siltide asendamine) ning Inna Saaret, Maire Liivamets ja Siiri Lauk (keele- ja kirjandusteemalise ajaveebi loomine ja käivitamine).

Kuna juhendi järgi sooviti hinnata eelkõige eraalgatuslikku, riigi osaluseta tegu, siis ei mahtunud paljud väärt ettevõtmised tunnustatute hulka, alustades  „Eesti kirjakeele seletavast sõnaraamatust”. Esitatute hulgas olid järgmised keeleteod, mille puhul riigi osa liiga suureks arvati: raadiosaade „Keelekõrv” (Maris Johannes), ETV igaõhtune „Luuletus” (Jürgen Rooste), ajalehe Sirp keeleleheküljed (Aili Künstler), lastekrimka „Varastatud oranž jalgratas” (Mika Keränen), Eesti äärealade keelepäevade korraldamine (Annika Kilgi). Pidurüüs koolimajas andis auhinnad asjakohase saatesõnaga üle haridus- ja teadusminister  Tõnis Lukas. Luule-, laulu- ja tantsuprogramm oli koolilt, külalistest rääkis Kadrina keskkooli õpilane Jardo Annus reklaamikeelest, professor Martin Ehala esmakursuslaste keelepädevusest ja Mari-Liis Lill esitas katkendi Anu Lambi lavastusest „Keeleuuenduse lõpmattu kurv”. Viljandi Paalalinna gümnaasiumi, Emakeele Seltsi ning HTMi korraldatud üritusest võtsid osa 30 kooli õpilased ja õpetajad Tallinnast, Tartust ning Viljandimaalt. Lõpetuseks tuli tõdeda: aeg selle  aasta keeletegude kirjapanekuks, ennekõike aga tegemiseks kestab juba kaks ja pool kuud.

Jüri Valge, HTMi keeleosakonna nõunik Keelehooldekeskus,

vt http://keelehooldekeskus.eki.ee     

Arutuse all on ajakirjaniku stiiliraamat

Ajakirjanduskeele seminaridest on saanud keelehooldekeskuse, keeletoimetajate ja teistegi ajakirjanduskeelest hoolivate keeleinimeste igapäevase töö osa. 27. jaanuari ajakirjanduskeele seminarile järgnes sama sarja üritus 4. märtsil. Kui 27. jaanuari üritusel jätkati pigem 28. septembri seminari teemasid (oli ka kaks ettekandjat, Katrin Kern  ja Kertu Saks), siis 4. märtsil arutasime juba rühmatööna kitsamalt ajakirjaniku keelestiiliraamatu sisu. Seminaril osalenute kodutööks jäi saata veel ettepanekuid selle kohta, mis peaks kindlasti selles nimekirjas olema (ja mis seal olla ei tohiks). Järgmine seminar tuleb 23. aprillil ja selleks ajaks loodame saada selgust ka elektroonilise abilise tehniliste võimaluste osas. Keelehooldekeskus korraldab endiselt ka koolitusi kohaliku omavalitsuse ja riigiametnikele. Kui  möödunud aastal saime teha üle 20 koolituse, siis sel aastal on neid kahjuks plaanis poole vähem, kümmekond; majanduse madalseis on kärpinud ka meie asutuse eelarvet. Koolituste arvust olulisem on siiski tegevuse järjepidevus ja iga koolitusel osalenu keeleoskuse paranemine.

Egle Pullerits, keelehooldekeskuse koordineerija   

Vt http://www.emakeeleselts.ee

Emakeele Selts 90

Emakeele Seltsi 90. aastapäeva tähistatakse 26.03.2010 piduliku kõnekoosolekuga Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis (algus kl 15).  Ettekanded peavad Mati Erelt („Emakeele Selts 90”), Kristiina Ross („Eesti kirjakeele sünnivaludest XVII sajandil”) ja Helle Metslang („Eesti keel Euroopa keelena”). Ajaloo muuseumis avatakse ka näitus „90 aastat Emakeele Seltsi”. Emakeele Seltsi aastakoosolek peetakse 26.03.2010 Tartu ülikooli peahoone 139. auditooriumis kell 12.15. Stockholmis tähistati 13.-14.03.2010 emakeelepäeva konverentsiga „Raamat,  lugemisoskus ja nende mõju meile ja meie lastele” ja lastele mõeldud eriprogrammiga. Konverentsi korraldasid REL keelekomisjon, Eesti Instituut, Eesti HTM, Emakeele Selts, Klubi Estetic ja Stockholmi mudilasring. Hamburgi keelepäev tuleb 24. aprillil, esinevad Katrin Kern ja Riina Koolmeister.

Eesti Rakenduslingvistika Ühing, vt http://www.rakenduslingvistika.ee

22.-23.04.2010 peetakse Tallinnas 9. rakenduslingvistika kevadkonverents „Kommunikatsiooni moodused ja keeled” („Modes and Languages of Communication”). Konverentsi keskmes on keelesuhtluse kanalid ja tekstide erijooned, samuti muud suhtlusviisid, sh multimodaalne suhtlus. Esinema on kutsutud Gunther Kress (Londoni ülikool, semiootika ja hariduse professor) ja Minna-Riitta Luukka (Jyväskylä ülikool, globaliseerumine  ning noorte tekstikäitumine koolis ja vabal ajal). Uue meedia kanalid ja üleilmastumine on suhteliselt lühikese ajaga tugevasti muutnud keelelist suhtlust. Mitmekeelses keskkonnas (reisimine, satelliittelevisioon, võrgusuhtlus) on teisenenud emakeele mõiste, mis soodustab keelte segunemist, tõlkimisest on saanud igapäevaelu osa ja väga mitmekülgne eriala. Kasvanud on tekstide interaktiivsus (kommenteeritavad otsesaated ja võrgukeskkonnad);  laialdane on kirjalik sünkroonsuhtlus (foorumid, jututoad jms kui uus avaliku arvamuse kanal); vastuvõtja kujundab ise hüpertekste linke valides ja eirates. (Keelelised) tekstid on lühenenud, visuaali osatähtsus kasvanud, häälikkirja ilmestavad mõistekirja-sarnased sümbolid. Ka kirjavahetuse laad on teisenenud (väga vaba meilisuhtlus isiklikus sfääris ning senisest erinev e-kirjavahetus avalikus ja töösfääris). Visuaali kõrval kasvab sidumata  teksti osatähtsus (rippmenüüd, illustratsioonid, telekanalite produktsioon ja kättesaadavus); on palju uusi žanreid (mobiiližanrid, videokonverentsid, reality show’d jm dokumentalistika, blogid, kirjutamist ja suulist esitust kombineeriv skaipimine, kõnepost vm). Võib täheldada reklaami sulanemist muude suhtlusvaldkondade ja tekstidega, ka Eesti avaliku, töö- ja haridussfääri ametlik ideoloogia, õigus ja haldus on ELi astumisega muutunud,  hõlmates ka avaliku leksika jne. Trükiajakirjandus on kolinud Internetti; telefonist saanud võrguarvuti, kus saab kasutada näiteks õigekeelsusallikaid ja sõnastikke; telefon on ka kaamera, mis on olemuselt arvuti – nagu ka külmkapp, mis annab tekstilist infot jne. Kõik see ei saa jätta mõju avaldamata ei keelele ega keelte omandamisele/õppimisele. Töökeeled on eesti ja inglise keel, tööpajad lapsekeele (22.04.) ja sotsiolingvistika (23.04.) teemal. Konverentsi korraldajad on ERÜ, Tallinna ülikool ja Eesti Keele Instituut. Konverents on prii kõigile asjast huvitatuile!     

Eesti Rahvusraamatukogu,  vt www.rahvusraamatukogu.ee

Emakeelepäeva tähistati RRis 11.03.2010 traditsioonilise ettekandepäevaga „Keel on autori kodu” (Mats Traat). Raamatuaastal olid esinema kutsutud kirjanikud, toimetaja, tõlkija jt asjalised. Jaak Urmeti (Wimberg) hoogsalt eesti kirjandustraditsiooni vastustav eesti kirjaniku keel kahvatas siiski Maris Johannese Felix Moorile kirjutatud avalikus audiokirjas „Raadio luuletab” sõna  saanud Lutsu, Ristikivi, Juhan Viidingu jt kirjanikusõna ees. Ka ei tõusnud uusluule bravuur kõrgemale Mats Traadi „Murdemuredes” ilmnenud tõsisest murdekeelde süvenemisest ega Mati Sirkli sise(keelekultuuri)emigrantidele suunatud osadustekstist „Keel kui moraalne instants”. Merle Jäägri ehk Merca teatraalne loomulik-rahvalik kauni kõlaga ausaid sõnu saali paiskav setu vurhvi etteaste veenis loodetavasti neidki, kes loomulikul keelel ja mõttetul  lausropendamisel vahet ei tee, et kõik sõnad on head, kui pandud õigel ajal õigete inimeste suhu. Vikerkaare toimetaja Marika Mikli tuletas meelde, et „Elu on peatuspaik keeles”, RRi väljapanekut „Eesti kirjanike murdekeelne looming kahel viimasel aastakümnel” tutvustas näituse koostaja Krõõt Liivak. Emakeelepäeva juhtis RRi teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, kelle arvamuse eesti kirjanduse  kohta leiab kirjanduse ja keele ajaveebis http://kirjandusjakeel.blogspot.com.

Aili Künstler

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming