Keele-elu uudised

Koostanud Aili Künstler

Mentorlusprojekt on käivitunud Riikliku õppekava kohaselt tuleb venekeelsetes koolides järk-järgult üle minna kakskeelsele gümnaasiumiharidusele, 2011/2012. õppeaastaks peab seal 60% õppeainetest olema eestikeelne. Kuigi üleminekul eestikeelsele õppele tagatakse koolidele võimalus suurem osa üleminekuaineid ise valida, on see õpetajatele suur väljakutse  ning nende keeleoskus pole alati piisav, et õpetada oma ainet kõrgel tasemel. 2008. aasta sügisel algatas Teadus- ja Haridusministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu esindusega Eestis individuaalse eesti keele õppe katseprojekti, mis pakub venekeelsete koolide õpetajatele võimaluse parandada eesti keele oskust oma individuaalsetest võimalustest ja keelelistest  vajadustest lähtuvalt. Projekti on kaasatud 50 venekeelse kooli õpetajat ja 39 põhjaliku koolituse läbinud mentorit, kes toetavad õpetajaid ühe aasta jooksul eesti keele õppimisel ja pakuvad keele praktiseerimiseks võimalusi. Individuaalne keeleõpe mentori toel põhineb keeleõppija oskustel ja huvidel, aitab ületada sisebarjääre, vabastada hirmust eesti keele kasutamise ees ja tõsta eneseusaldust. 

 

Metoodika on mõeldud kommunikatiivsete oskuste treenimiseks ja võimaldab hakkama saada eestikeelse aineõpetamisega. Projekti ettevõtmised soodustavad isiklikke kontakte vene ja eesti koolide õpetajate vahel ning toetavad eesti õppekeelega koolide koostööd vene õppekeelega koolidega. Septembris 2009 alustasid mentorid ja mentiid koostööd. Aasta jooksul korraldavad mentorid ja mentiid kohtumisi ja veedavad  ühiselt aega, lihvides mentii eesti keele oskust. Kõigile projektis osalejatele korraldatakse ühiskoolitusi ja keelefoorumeid, kuhu kaasatakse ka laiem ring vene ja eesti koolide õpetajaid. Järgmine keelefoorum saab teoks NarvaJõesuus 21.-22.11.2009: üheskoos käsitletakse kultuurivahetuse temaatikat, otsitakse võimalusi Eesti venekeelsete inimeste ja kooli mõjutamiseks laiemalt. 

Programmi vaata http://www.oef.org.ee/et/programs/8/7/. Projekti finantseeritakse suuremas osas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Jelena Katsuba, AEFi lõimumisprogrammi koordinaator       

 

iPhone’iga saab eesti keelt kontrollida

Tartu tarkvaraettevõte Indilo Wireless OÜ tõi 24.08.2009 koostöös Eesti Keele Instituudiga turule ÕSi iPhone’i versiooni. Vt ka http://www.tartupostimees.ee/?id=155294

 

Seto asi lätt edesi! 

Eesti Rahva Muuseumi sügishooaja keskmes on seto temaatika. 15.09.2009 esitletud Setomaa koguteosega „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani” sai alguse seto kultuuri tutvustav ürituste sari „Seto asi lätt edesi!”. Seto leelo kandideerib UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja ning otsus selgub selle aasta oktoobriks. Septembrist detsembrini saab muuseumis näha kaht setoteemalist näitust,  osaleda käsitöö ja laulu õpitubades ning seto kultuuri talletamise seminaril. Programmi vt http://www.erm.ee/?node=1664.     

 

Eurokeelehooldel oma koduleht http://eurokeelehoole.eki.ee

Koos Eesti Keele Instituudi kodulehe uuendamisega sai 11.09.2009 omale kodulehe ka eurokeelehoole. Lehelt leiab uudiseid, koolituste jm materjale ning kasulikke linke, seal antakse teada uutest terminitest ja raamatutest. Eurotekstide tõlkijatele ja toimetajatele mõeldud foorumist loodetakse aktiivset infovahetuskeskkonda, kus saab  arutada termini- ja muude keeleküsimuste üle. Rubriiki „Eurosiil” aga oodatakse eurotõlkijatelt, -toimetajatelt ja -ametnikelt üllatavaid, erilisi ja kurioosseid eurokeelendeid. Sel sügisel korraldavad eurokeelehooldajad ELi institutsioonide eesti keele osakonna töötajatele keelekoolituse nii Brüsselis kui ka Luxembourg’is. Novembris on kavas korraldada eurotekstide tõlkijate seminar taas ka Eestis. Samuti on koostamisel  eurokeele kogumik, kuhu sel korral kirjutavad artikleid Brüsselis ja Luxembourg’is töötavad tõlkijad.     

 

Kolmas Euroopa Komisjoni tõlkevõistlus  keskkoolidele

Euroopa keskkooliõpilastele suunatud noorte tõlkijate konkursil „Juvenes translatores” saavad sel aastal tõlkimisega kätt proovida 1992. aastal sündinud õpilased. Kõik osaleda soovivad keskkoolid ja gümnaasiumid saavad end konkursile kirja panna 20.10.2009, kasutades elektroonilist vormi tõlkevõistluse veebilehel. Igast liikmesriigist registreerunud koolide  hulgast valib arvuti välja kaks korda nii palju koole, kui palju on sellel liikmesriigil hääli Euroopa Liidu Nõukogus. Eestist saab seega osaleda 16 kooli. Seejärel esitavad valitud koolid kuni viie osaleva õpilase nime, õpilastel tuleb valida keel, millest ja millesse nad teksti tõlgivad. Osalejad võivad kõigi 23 ELi ametliku keele hulgast valida endale sobiva lähte- ja sihtkeele. Võistlus toimub 24.11.2009 ühel ajal kõigis liikmesriikides.  Tekstid saadetakse koolidesse otse enne võistluse algust, tõlkimiseks on aega kaks tundi. Kasutada võib sõnaraamatuid, kuid mitte elektroonilisi abivahendeid. Pärast tõlkevõistlust hindab tõlkeid komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi kutselistest tõlkijatest koosnev kogu ning võistluse žürii valib välja parima tõlke igast liikmesriigist. Kõik võitjad kutsutakse Brüsselisse auhinnatseremooniale, kus osaleb ka Euroopa  Komisjoni keelelise mitmekesisuse volinik. Brüsseli-reisi ajal jääb võitjatel aega ka üksteisega tuttavaks saada ning ELi tõlkijatega kohtuda.

Konkursi veebileht http://ec.europa.eu/dgs/translation/programmes/jt/index_ et.htm Keeled Euroopa Liidus http://europa. eu/languages/en/home Kirjaliku tõlke peadirektoraat http://ec.europa.eu/dgs/translation/     

 

Ajakirjanduskeele seminar

Keelehooldekeskus korraldab  28.09.2009 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudiga ajakirjanduskeele seminari, kus arutletakse uue keeleseaduse eelnõu ja järgmise ÕSi teemal. Uue keeleseaduse eelnõu plokis (juhatab HTMi keeleosakonna nõunik Jüri Valge) räägib ajakirjandusžanridest ja nende keelekasutusest TLÜ rakenduslingvistika prof Krista Kerge, tänapäeva ajalehekeelest TÜ eesti keele assistent Katrin Kern, ajakirjanduskeelest keeleseaduse eelnõus HTMi keeleosakonna juhataja Jaak Viller, „Miks keelenormi seadustamine on halb mõte?” on Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga kõneteema. Järgmise õigekeelsussõnaraamatu problemaatika (juhatab EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll) avab ettekandega „Kirjakeele norm ja ÕS” Peeter Päll, uusi sõnu käsitleb EKI vanemkeelekorraldaja  Maire Raadik, ÕSi probleeme ajalehe keeletoimetaja seisukohast vaeb Eesti Päevalehe keeletoimetaja Maris Makko. Vt ka http://keelehooldekeskus.eki.ee/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming