Kas omakeelsel haridusel ja teadusel on tulevikku?

Peep Nemvalts

TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi küsimustele rahvuskeele seisundi kohta teaduskeelena üleilmastuvas maailmas vastavad konverentsiga seotud teadlased.      TLÜ teaduskeelekeskus korraldas koos TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti kõrgharidusstrateegia (2006–2015) järgi tulebEuroopa avatud haridusruumiski kindlustada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng nii, et eestikeelset kõrgharidust saab jätkuvalt kõikide õppesuundade kõigil õppeastmeil. Samalaadne probleemistik on kõne all teistegi riikide teadusasutustes ja ülikoolides Euroopas ning mujal. 1. Milline on teie rahvuskeele roll ja staatus teaduses ja kõrghariduses?    2. Kuidas tuleks seda rolli teie rahvuskeele piirkonnas arendada ja milliseid samme võtavad ette riiklikud ning akadeemilised institutsioonid?    3. Kas näete teadusuuringute ja kõrghariduse tulevikku maailmas pigem ükskeelsena,  inglise keelel rajanevana, või mitmekeelsena? Miks?   

Kirsti Siitonen, Turu ülikooli professor

1. Soomes on rohkesti teadusühingute publikatsioonide  sarju. Kodumaa keelte uurimiskeskus leiab „Soome keele tulevikus” (2008), et ka uurimiskeskused peavad tingimata soome keeles publitseerima, sest uurimiskeskuste tulemusi on vaja just soomekeelsetel inimestel. Soome keeles ilmub palju töid arsti- ja õigusteaduse alal, samuti humanitaar- ja ühiskonnateaduste alal, bioloogiateaduste vallas ei ilmu soome keeles suurt midagi, ka IT-valdkond on vägagi ingliskeelne.  Uurimistöös ja ka uurimuste puhul kasutatakse sageli inglise keelt. Tihti kuulub uurimisprojektide meeskonda võõramaalasi. Soome akadeemia soosib ka abiraha taotlemist inglise keeles, põhjendusega, et taotluste hindajad ei pruugi soome keelt osata. Publikatsioonide keele osas eelistatakse inglise keelt, et tagada uurimistulemuste laiem levik. Ülikoolides on soomekeelsete üliõpilaste üld- ja erialaõpe peamiselt soomekeelne. Siiski  on paljude erialade puhul juba suur osa õppekirjandusest ingliskeelne. Soomes on palju ingliskeelseid magistrikursusi, kuid paljud neist on suunatud võõrüliõpilastele. Muude kraaditööde puhul on eelistatud soome keel, väitekirjade puhul inglise keel. Kui töö teema on seotud Soomega, eelistatakse soome keelt. Keeleteemaliste väitekirjade puhul kirjutatakse töö enamasti uuritavas keeles. Kui ainevald on väga rahvusvaheline või on töö juhendaja  võõramaalane, kirjutatakse see sageli inglise keeles.       

2. Soome ülikoolides on hea soome keele suulise  ja kirjaliku väljendusoskuse õpetus kõigi teaduskondade soomekeelsetele üliõpilastele, kes hakkavad edaspidi tööle soomekeelses ühiskonnas. Üliõpilased peavad tõestama, et on võimelised kirjutama oma teadusvallast soome keeles. Minu meelest on järjest olulisem ka see, et Soomes akadeemilisel tasemel õppivaid välismaalasi kannustataks õppima soome keelt, sealhulgas ennast akadeemiliselt väljendama. See teeks lihtsamaks ka nende lülitumise  soomekeelsesse töökeskkonda. Kui tegu on rahvusvahelise suhtlemisega, nii et tuleb pruukida inglise keelt, paistab osa ametnikke ja valitsusliikmeid olevat arvamusel, et sel juhul võiksid soomlased suhelda ka omavahel inglise keeles. On ju näiteks sageli ELi formularid ingliskeelsed. Kodumaa keelte uurimiskeskus on rõhutanud, et soome keelt ja sõnavara tuleb arendada igas valdkonnas. Tähtsaks peetakse sedagi, et soome keel, mida  pruugitakse, oleks korrektne. Probleemiks on, et töökoha taotlemisel võetakse arvesse vaid võõrkeelseid publikatsioone. Mureks soome keele kõigekülgse tarvitamise ja oskamise vähenemise pärast on põhjust.   

3. Tahan tuleviku akadeemilist maailma näha mitmekeelse, mitte vaid ingliskeelsena. Pean tähtsaks, et ülikoolis õpetataks akadeemilist väljendusoskust nii oma kui ka inglise keeles. On oluline kasutada nii oma keelt kui ka võõrkeeli. On väga kahetsusväärne, kui saksa, prantsuse ja hispaania keelest saavad nn haruldased keeled. Nende keelte korralik valdamine on vajalik, kui tahetakse aru saada, mida  kuskil uuritakse ja mõeldakse. Tuleb meeles pidada, et kui uurimisrühm on ka ingliskeelne, on kohapealsetel inimestel õigus teada, milliste tulemusteni jõuti. Lõpuks rahastavad ju teadust siiski maksumaksjad. 

Jolanta Zabarskaitė, Leedu Keele Instituudi direktor, Vilniuse Pedagoogikaülikooli dotsent 

1. Leedu keel seisab silmitsi omaenda postindustriaalse ajaloo ja samade muutustega humanitaarvallas, mida võib tajuda kogu maailmas, kus ideoloogiat kujundab meedia ja postmodernistlik enesetaju. Leedu keel on jõudnud uude arenguetappi mitmete mõjurite tulemusena (ametlik Euroopa Liidu keele staatus, üleilmastumise protsess, uued tendentsid väljarände ja Euroopa Liidu kodanike mobiilsuse osas jne). Inglise keel tungib avaliku elu  paljudesse valdkondadesse, aeglustades seega leedu teaduskeele arengut, eriti täppisteaduste ja biomeditsiini alal. Tänapäeval võistlevad Euroopa ülikoolid omavahel välistudengite pärast, pakkudes õppimisvõimalust inglise keeles. See protsess on juba alanud ka Leedus. Leedu keele riikliku komisjoni uurimus on näidanud, et kokkuvõttes jäävad kõik ingliskeelsed programmid ja inglise keeles kirjutatud doktoritööd kõikides  ülikoolides 25 protsendi piiresse. Sellega võib nõusse jääda. Ometi, kui ei haridusministeeriumil ega kõrgkoolidel ole teaduskeele osas vähimatki väljatöötatud tegevuskava, hakkab see protsent üha kasvama. Komisjon hoiatab: „Leedu keel on seaduslikult tunnistatud ülikooli õppekeelena, kuid kasvab võõrkeelsete kursuste arv, mis ei pruugi tingimata eriala taset tõsta. Kõrgharidussüsteemis ületab leedu keele kui erialakeele õppimise motivatsiooni  tublisti motivatsioon õppida teisi keeli, et paremini sulanduda üleilmsel tööturul. Õpetajate keelekasutuse parendamiseks mingeid jõupingutusi pole ette nähtud („Juhised rahvuskeele osas 2003–2008” http://www.vlkk.lt/lit/apie/kalbospolitikos-gairesHYPERLINK,  http://www.vlkk.lt/lit/apie/kalbos-politikos-gaires  http://www.vlkk.lt/lit/apie/kalbos-politikos-gaires).” Inglise keel tungib leedu teadusruumi võimsamalt kui iial varem. Teaduskeelepoliitika  osas lähevad Leedu haritlaste arvamused lahku. Tehnikateaduste spetsialistid usuvad, et Leedu peaks ümber orienteeruma ingliskeelsele õppele, kuigi leedukeelse terminivara osas on tulevikku vaadates kõhklusi. (Sel sügisel korraldab Leedu Teaduste Akadeemia eri valdkondade leedukeelse terminoloogia seminarisarja.) Humanitaarid alles otsivad lahendusi.

2. Leedu teadus vajab rahvusvahelist perspektiivi, kuid selle laienemine ei tohiks kahjustada leedu rahva huve, mistõttu riigiasutused peavad  kasutama seaduslikke ja rahalisi abinõusid teadusvallas kasutatavate keelte kvaliteedi ja suhete reguleerimiseks. Pärast olukorra hindamist on meie keelepoliitika sihid järgmised: 1) reguleerida ülikoolides õppekeelte suhted (kutsuda ülikoole üles oma ülikooli keelepoliitikat arutama ja seda kinnitama), 2) julgustada erialakeelte parendamist ülikoolides (asendada kohustuslik väljendusõpetuse kursus erialakeele või terminoloogia kursusega, mida rahastab  riik). Rahvus- ja võõrkeelte vastuolu ülikoolides võib pöörata võimaluseks parandada leedu keele ja kultuuri õpetamise süsteemi (tasuta kursused vabatahtlikele, suvelaagrid, kaugõpe) riigi regulaarsel rahastamisel. Selleks et reguleerida leedukeelse terminoloogia arengut, jõustab riiklik leedu keele komisjon Leedu terminipanga määruse. Just terminite kvaliteedile ongi suunatud Leedu Keele Instituudi terminoloogiakeskuse tegevus. Keskus  avaldab rahvusvahelist teadusajakirja Terminology. Vilniuse ülikoolis ilmub teadusajakiri Studies in Translation, mis rõhutab inglise ja leedu keele regulaarseid kontakte. Leedu Keele Instituudi keelehooldeosakond koostab vajalikke keelekasutuse andmebaase ning on alustanud Euroopa Liidus kasutatava leedu õiguskeele analüüsi, et teha kindlaks inglise keele mõju sellele.       

3. Sotsiolingvistid on kergemeelselt, kuid  küllap raske südamega pakkunud välja rahvuskeelte väljasuremise kurvastava idee. Ette ennustada, millised protsessid rahvusliku teaduskeele arengu käigus toimuma hakkavad, on mõnevõrra keeruline. Selge on vaid üks: just nüüd ja praegu on ülitähtis kaitsta paljukeelsust kui rahvuskeelte normaalse arengu garantiid. Kui leedu keel selle intellektuaalse astmestiku kaotab, minetab see ühtlasi oma funktsiooni rahvast ühendada.     

Josep Soler-Carbonell, Barcelona ülikooli ja California ülikooli teadur     

1. Katalaani keele roll ja staatus teadusuuringuis ja kõrghariduses on praegu üsna stabiilne.  Viimase 30 aasta jooksul võib selle arengut vaadelda positiivsena, pärast peaaegu olematuks kahanemist kogu Franco režiimi jooksul 1980. aastate algupooleni. Katalaani keel on valdav õppekeel enamikus Kataloonia õppeasutustes. Selle kasutuse ulatus sõltub kolmest aspektist: õppeastmest (bakalaureus või magister), erialast ja haldusjaotusest geograafilises mõttes.     

2. Katalaani keelt edendatakse Kataloonias riiklikult mitmel moel. AGAUR (Agència de Gestió d’Ajuts Universitaris i de Recerca), Kataloonia teadusagentuur, pakub Kataloonia ülikoolides töötavatele teadlastele laialdaselt võimalusi ja  tugiprogramme. Teine oluline asutus, mis katalaani keele piirkonnas tõhusalt teadustegevust toetab, on Katalaani Uurimisinstituut, kus valmib hulk tipptasemel uuringuid. Enric Prat de la Riba poolt 1907. aastal asutatud instituut jaguneb arvukaiks akadeemilisteks ja teadusosakondadeks. Igal aastal antakse välja mitmesuguseid teaduspreemiaid katalaanikeelsete uurimuste eest, aga ka teadusstipendiume.   

3. Ühiskonna arengut on alati raske ette ennustada.  Inglise keele ülekaal selles vallas on siiski väljaspool kahtlust. Ühelt poolt on see meile, teadlastele, väga mugav vahend üksteisest tõsiste suhtlemisbarjäärideta aru saada. Teiselt poolt võime aga kippuda seda kuritarvitama, eeldades, et peame kõike tegema selles keeles, et tipputõusmiseks tuleb meil oma tööd teha ja töötulemused esitada inglise keeles. Osaliselt on see muidugi tõsi; me kõik soovime kirjutada ja avaldada oma artikleid kõige viidatavamates  ja mõjukamates ajakirjades, mis juhtuvad enamasti olema ingliskeelsed. Minu arvates ei tähenda see siiski, et kõike tulekski teha inglise keeles. Ideaalis peaksime minu meelest püüdlema stsenaariumi poole, mille kohaselt kasutataks terves reas valdkondades eri ajal ja eesmärgil ka eri keeli. Rahvusvahelises suhtluses tuleb meil ilmselt kasutada kas inglise või mõnd muud suure kõnelejaskonnaga keelt, vastavalt 
oma erialale ja/või geograafilisele asupaigale. Omavahelises suhtluses tuleks aga toetada ja edendada teadlaste rahvuskeele, spetsiifilise kontekstiga elava keele kasutamist teaduses, eriti ülikooli lõpetajate puhul, kes kirjutavad oma magistri- või doktoritöid. See on vähemasti minu vaatepunktist vägagi tänuväärne võimalus; nii oleks meie teadlastel emakeelne keskkond, kus töötada, ja see mõjutaks ka ühiskonda omaenda keeles.         

Rainer Enrique Hamel, Universidad Autónoma Metropolitana professor         

1. Hispaania keel on üks maailma suurema kõnelejaskonnaga keeli, umbes 400 miljonile on see emakeel ja 20 maal riigikeel. Nii kuulub hispaania keel rahvusvahelise suhtluse keelte teise rühma. Ometi on selle osakaal teaduses  ja teadusväljaannetes suhteliselt väike. Kõigest 0,5 protsendiga rahvusvaheliselt indekseeritud ajakirjades loodus- ja 2,5 protsendiga sotsiaalteadustes jääb hispaania keel tublisti maha prantsuse, saksa, jaapani ja hiina keelest. Nagu teada, moonutab publikatsioonide seire mis tahes rahvuskeelse teaduse ja kõrghariduse arengut. Teaduses ja kõrghariduses on hispaania keel põhikasutuses 20 riigis; üle 10 000 teadusajakirja ilmub valdavalt hispaania keeles.  Vaid väga üksikud magistriprogrammid neis riikides on ingliskeelsed.   

2. Rahvusvahelises teaduskirjanduses pearolli hõivanud inglise keel on monopoolseks muutumas. Loodusteaduste valdkonnas on see sisuliselt juba juhtunud. Enamik valitsusi ja akadeemilisi institutsioone 20 maal, kus hispaania keel on riigikeel, ei ole seda kiiret arengut kas  õieti teadvustanud või toetavad ja julgustavad nad inglise keelele üleminekut vähemasti trükiste vallas. Mõned akadeemilised institutsioonid ja valitsused on arendamas keelepoliitikat, mis toetab hispaania keele arengut, töötades välja terminoloogiat ja andmebaase ning avaldades hispaaniakeelseid teadusajakirju. Mehhiko Riiklik Ülikool (Universidad Nacional Autónoma de México), üks maailma suuremaid ülikoole 300 000 tudengiga, lõi kataloogi Latindex,  mis hõlmab üle 11 000 Ladina-Ameerikas, Hispaanias ja Portugalis välja antud ajakirja. Hispaania keele taaselustamiseks kõrghariduses ja teaduskeelena tuleb aga veel palju rohkem ära teha. 

3. Teadustööd ega kõrgharidust ei tuleks käsitleda valdkonnana, mis on killustatud publitseerimiseks ja muudeks teadustegevuse liikideks, ega ka isoleerida kohalikust ühiskonnast.  Pigem tuleks seda vaadelda sotsiaalse väljana (Bourdieu), mis hõlmab mitmes sfääris loodavat (teadustöö kui ühine ettevõtmine), levi (trükised, konverentsid ja muud üha enam levivad elektroonilised suhtlusvormid) ning inimkapitali ehk siis teadus- ja professionaalsete ressursside kujunemist valdavalt kõrghariduse kaudu. Enamasti sisaldab see väli igal pool nii ükskeelset kui ka kaks- või mitmekeelset tegevust ja allvälju. Olulisim  on, et kõik need sfäärid on omavahel seotud kompleksselt, ja siin peaks vältima nende sfääride lahutamist, nagu näiteks juhtub, kui tähtsustatakse ainult publikatsioone (sageli nimetatud „tooteks”). Teaduse taandamine ükskeelseks võib kergesti kaasa tuua tõsise ohu niihästi teaduse arengule kui selle ligipääsetavusele ja kõigi maade rahvuskeelse teaduse vastastikusele rikastamisele. Maadel ja keelkondade puhul, kus  otsustatakse loobuda omaenda keele kasutamisest ja arendamisest teadusloomes ja kõrghariduses, tuuakse ohvriks strateegiline inimkapital. See toob paratamatult kaasa nende languse teadusloomes teisele või kolmandale tasandile ning sõltuvuse esimese taseme riikidest ning keelkondadest. Seetõttu peaksid kõik, isegi väikese teadustraditsiooniga keelte kasutajad, püüdma teadusega sammu pidada ja välja töötada vajalikud ressursid nii terminoloogia kui  inimeste osas, et areneks omakeelne teadustegevus ja ka inimkapital. Eelöeldu taustal olen arvamusel, et akadeemiline tegevus jätkub mitmekeelsena, kuigi paljudel eri viisidel, mille omapära on praegu raske ette näha. On vägagi tõenäoline, et säilib tugev keelehierarhia, mille tipus on vaid väga üksikud keeled. Ükskeelsed alad ei pruugi kaduda, kuid enamasti jäävad mitmed keeled toimima vastuvõtlikus ja viljakas vormis. Hiina  kui esiletungiv jõud arendab praegu välja omaenda kakskeelset mudelit teadusuuringute ja kõrghariduse vallas. Tema laialdased investeeringud mitmetesse piirkondadesse, näiteks Aafrikasse (pakutakse arvukalt stipendiume õpinguteks Hiinas), mõjutavad kindlasti hiina keele osatähtsuse kasvu teadusvallas ja esitavad väljakutse ingliskeelsele ükskeelsusele.  

Vt ka mu artikleid sellel teemal www.hamel. com.mxHYPERLINK  http://www.hamel. com.mx/ www.hamel.com.mx.

Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva,
soome keelest Aili Künstler