Kas kaitsta või arendada?

Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhtaja

Äsja valmis Eesti keeleseisundi uuring (https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0), mille eesmärk oli välja selgitada eesti keele ja võõrkeelte maine ja staatuse, uurimise ja arendamise ning õppe olukord. Uuringurühm analüüsis viimase viieteistkümne aasta kordaminekuid ja vajakajäämisi keelepoliitikas. Tulemusi ja soovitusi plaanib haridus- ja teadusministeerium kasutada Eesti keelestrateegia 2018–2027 koostamisel. Millised olid siis kõige kõnekamad teemad, mis puudutavad ühel või teisel viisil kõiki ametkondi ja inimesi?

Esiteks on hea meel tõdeda, et eesti keele staatus on kaitstud ja ka maine on hea: seda uuritakse, arendatakse ning tahetakse õppida nii Eestis kui ka välismaal. Oleme uhked eestikeelsete kõrgkooliõpikute, koostatud sõnaraamatute, koondatud keeleressursside ning nende põhjal loodud prototüüpide ja lahenduste üle. Me ei pea keeleküsimustes enam olema kaitseseisundis ja tundma, et eesti keel on väljasuremise ohus. Seejuures on ilmne, et on piirkondi (venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad, Suur-Tallinn, väliseesti ja hargmaised kogukonnad) ja valdkondi (kõrgharidus, teadus), kus eesti keele positsioon on nõrgem ja haavatavam. Neid piirkondi ja valdkondi tuleb sihikindlalt jälgida ning neisse panustada.

Tänapäeva Eesti mitmekeelses ühiskonnas võib inimesel olla peale emakeele ka isakeel ja vanavanemate keel, kodukeel ja üks või mitu võõrkeelt. Eesti keelepoliitikas peab mitmekeelsusele rohkem tähelepanu pöörama, seda senisest enam soosima ning toetama eesti keele kõrval ka teiste keelte mainet ja õpet.

Uuringuga selgus seegi, et lähiajal võib piirkonniti nappida eesti keele ja võõrkeelte õpetajaid, mistõttu võib kasvada surve võtta õpetajana tööle tagasihoidliku keeleoskusega õpetajaid.

Uues arengukavas on oluline jätkata arendustegevusega, mis tagab keele elujõulisuse, panustada mitmekeelsuse toetamisse ning õpetajate keeleoskusse. Kuna keelepoliitiliste otsuste tagajärjed ilmnevad ka keelekaugetes valdkondades, tuleb seada esimused ja otsustada koos Eesti keelenõukogu, EKI, avaliku ja vabasektoriga, missugune on Eesti keeleseisund aastaks 2027.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming