Kas Ida-Virumaa põhjaveevaru on ülehinnatud?

Rein Perens

 

Ida-Virumaa keskkonnaprobleemid, sealhulgas ka põhjavee kasutamine ja kaitse, on olnud läbi aegade paljude rakendusgeoloogide huviobjekt. 20. jaanuaril viidi Tallinna tehnikaülikooli spetsialistide algatusel läbi seminar, milles osales üle saja teadlase, tehnoloogi, ettevõtete ja keskkonnakaitse organisatsioonide esindaja.

On kiiduväärt, et põlevkivi kaevandamisega seotud hüdroloogiliste ja hüdrogeoloogiliste probleemide arutelu on jõudnud Sirbi kaudu ka laiema avalikkuse ette (Leo Vallner, Sirp 3. II). Kahjuks on Leo Vallner seminari ettekanded ja väited pööranud asjaliku vastuargumentatsiooni asemel farsiks, mis tipneb suurejoonelise kaevandus-veeäri groteskse kirjeldusega.

Tegelikult ei ole hüdrogeoloogid kunagi eitanud põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnaprobleeme, kuid nad pole ka kunagi teinud tõsimeeli selliseid populistlikke avaldusi, mille kohaselt põlevkivikaevandustest välja pumbatud põhjaveest piisaks terveks aastaks viiele miljonile inimesele. Tõsi, väljapumbatud 200 miljonit kuupmeetrit vett aastas on tõepoolest suur veehulk, kuid Ida-Virumaal ei ole paraku selliseid miljonilinnu, mille veevarustuseks seda põhjavett saaks kasutada. Suurem osa kaevandustest ja karjääridest välja pumbatud põhjaveest lõpetaks oma elutsükli ehk loodusliku ringkäigu paratamatult pinnaveekogudes (jõgedes, järvedes).

Arusaamatu on Vallneri üleolev ja samas ühekülgne ELi veepoliitika raamdirektiivi käsitlus. On ju direktiivi eesmärk tagada piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud nende säästvaks majandamiseks ja kaitseks. Raamdirektiivis on arvestatud liikmesriikide tingimuste ja vajadustega, mis nõuavad erinevaid lahendusi, kui kavandatakse meetmeid vee kaitse ja säästva kasutuse tagamiseks. Seda peaks arvestama ka Eestis kasutatava põhjavee tarbevaru mõiste ja saadud tulemuste võrdlemisel raamdirektiivis käsitletud tegeliku põhjaveevaru (available groundwater resource) käsitlusega, seda enam, et alles hiljuti, 2004. aastal, pidas Rahvusvaheline Põhjavee Ressursside Hindamise Keskus (IGRAC) vajalikuks lähemal ajal välja töötada juhend põhjavee tarbevaru (exploitable groundwater resources) hindamiseks erinevates hüdrogeoloogilistes tingimustes.

Keskkonnaministri 2003. aasta 27. jaanuari määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord” järgi on põhjaveevaru arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Kuna põhjavee seisund muutub aja jooksul, siis arvutatakse põhjaveevaru arvutusliku kasutusaja (10 000 ööpäeva) kohta. Selle aja jooksul võib sügavate veekihtide soolakas kloriididerikas vesi tõepoolest jõuda praeguste Soome lahe kaldal paiknevate veehaarete lähedusse, kuid võib ka mitte jõuda. Kui tankerist jõuab reostus kaldale mõne päevaga, siis soolaka vee sissetung põhjavette on väga aeglane protsess. Põhjavee keemilise koostise muutuste jälgimiseks ja soovimatute tagajärgede ennetamiseks tehakse juba aastakümneid põhjavee seiret. Igal juhul on kahjulike muutuste ilmnemisel võimalik rakendada vajalikud meetmed veevarustuse ümberkorraldamiseks. Viimase ajani ei ole põhjavee kvaliteedi halvenemist täheldatud. Veevõtt on 1990. aastate algusega võrreldes vähenenud rohkem kui kolm korda. Põhjavee survepinna tõus puurkaevudes osutab aga põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemisele. Seega ei ole põhiküsimuseks mitte väljapumbatava vee hulk, vaid selle kvaliteet. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi vajab euronõuetele vastava joogivee tootmiseks veetöötlust ja vee segamist Vasavere veehaarde veega. Veevarustussüsteemi rekonstrueerimine hiljemalt aastaks 2035 näeb ette rajada Kohtla-Järve piirkonnas kaks veetöötlusjaama: Ahtme linnaosas ja Järve linnaosa Lõuna veehaardel, kus toimub sügavate veekihtide põhjavee segamine Vasavere veehaarde veega. Kõikidel koondveehaaretel tuleb põhjaveetaset mõõta tihedusega üks kord kuus. Hüdrokeemilisi veeproove tuleb võtta vastavalt veekasutusloa nõuetele. Pole kahtlust, et kavandatud projekti realiseerimisel on tagatud Ida-Virumaa suuremate linnade varustamine kvaliteetse põhjaveega. Seepärast pole alust ka väitel, et põhjavee tarbevaru on Ida-Virumaal ülehinnatud.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming