HTMi veerg – Riigikeelekoll kimbutab …

RIINA KOOLMEISTER, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja

Keda ja kuidas? Ikka on liikvel linna­legendid, et eesti keelt on teise emakeelega inimestele võimatu õpetada ja et neid, kes seda ei oska, kiusatakse taga. Eesti keele väidetav enneolematu keerukus ei tee muret vaid muukeelsetele, paanikat külvavad ka eestlased ise. Jutte sellest, et eesti keelt ei ole võimalik õppida, sest pole keelekursusi, puuduvad õppematerjalid ja pole pädevaid õpetajaid, oleme kuulnud terve selle sajandi. Kas nii tõesti ongi ja mida teha, et väikese kõnelejaskonnaga eesti keeles toimiv Eesti riik püsiks?

Riigikeele nõukoda tagab sidusa ühiskonna riigikeele oskuse kaudu. Hirmude ja väljamõeldiste taga on infopuudus. Parema kommunikatsiooni nimel loodi 25. mail HTMi algatusel riigikeele nõukoda, mis ühendab kõik keeleõppe-institutsioonid. Riik saab küll õppijat aidata õppematerjalide tagamisega, keeleõppevõimaluste laiendamise ja õpetajakoolitusega, kuid esmatähtis on õppija motivatsioon.

Eesti keele oskus laieneb riigipiirist väljapoole. Eesti on juba ammu maailmakaardil ja eesti keelt õpetatakse paljudes ülikoolides ja kogukondades. Eesti keele õppijad ja huvilised on pikka aega tahtnud sooritada rahvusvaheliselt võrreldavat eesti keele tasemeeksamit, entusiastid on käinud seda ka Eestis tegemas. HTMi ja Innove koostöös ollakse valmis viima eesti keele tasemeeksam maailma.

Keelekolli joonistab igaüks ise. Nagu on eesti keel olemas mujal, on ka teised keeled olemas Eestis ja nende oskamist hinnatakse. Täiskasvanuna õpitakse ikka iseenda pärast ning parim viis hirmudest vabaneda on keel nõutud tasemel ära õppida.

Edukas keeleõpe murrab müüte. Ukrainast Eestisse tööle tulnud arst suhtleb poole aasta pärast patsientidega nende emakeeles. Vabatahtlikud ja vahetusõpilased tulevad mõne kuuga kohalikus keeles toime. Soomlased teevad Helsingis juba teist aastat vabatahtlikult eesti keele riiklikku tasemeeksamit ja kõik on selle edukalt sooritanud! Eestis kurdetakse ikka keelekeskkonna puudumise üle … Aasta-aastalt on paranenud põhikooli ja gümnaasiumi­lõpetajate keeleoskus, kuid eeldatakse-oodatakse rohkemat. Üha rohkem täiskasvanuid tõestab tasemeeksamil oma riigikeele oskust, aga ootame enamat. Latt peab olema kõrgele seatud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar