Heino Kersna 23. IX 1922 – 6. IX 2007

Sündinud Tallinnas, astus ta 1937. aastal Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda, lõpetas 1943. aastal Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna. 1947–66 töötas ta ajakirja Pilt ja Sõna ning 1966–78 ajakirja Horisont kunstilise toimetajana. Eriti suur oli Kersna panus raamatukujundusse. Tema käe alt on tulnud ENE (1968-78) ja mitmete teiste kapitaalsete teatmeteoste kujundused, saanud nägusa vormi ilukirjanduslikud sarjad “Varamu” (1971), “Sajandi sada romaani” (1986), “Nobeli laureaate (1989), “Põhjamaade romaane” (1997), eesti luule antoloogia “Sõnarine” (4 kd, 1989–95), kirjanike teoste sarjad (Lilli Prometi “Teosed”, 6 kd 1980–83) ja üksikköited. Üldine imetlus sai osaks Umberto Eco romaani “Roosi nimi” kujundusele (1997). Rohkesti kauneid näitusekatalooge, plakateid ja kutsekaarte tegi ta Eesti Kunstimuuseumile.

Heino Kersnat iseloomustas kõigi aspektide arvestamine raamatu kui terviku kujundamisel, laitmatu stiilitunne, teose või raamatusarja sisu silmaspidamine ja sellest johtuvalt lahenduste suur mitmekesisus. Ta on kahtlemata mõjutanud nooremaid kujundajaid oma kõrge kultuuriga. Vallates šrifti, rakendas ta oma oskusi nii raamatukunstis, firmamärkide kui ka arvukate auaadressi- ja diplomikujunduste puhul.

Heino Kersna tööd on kroonitud paljude diplomite, auhindade ja medalitega. 1983. aastal pälvis ta ENSV teenelise kunstniku aunimetuse. Tema loomingust andsid läbilõike isikunäitused K. Raua majamuuseumis (1997), rahvusraamatukogus (2002) jm.Eesti Kunstnike Liit avaldab kaastunnet kunstniku abikaasale, kolleegile Aida Kersnale ja pojale perekonnaga.