Fennougristide suurfoorum CIFU 11

Vilja Oja, filosoofiadoktor

1960. aastast peale oodatakse fennougriste ja  samojedolooge kogu maailmast iga viie aasta tagant teadusfoorumile Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU). Korraldajaiks olid algul kordamööda Ungari, Soome ja tollase Nõukogude Liidu soome-ugri keelte uurimiskeskused (sealhulgas 1970. a Tallinn). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on võõrustajaiks neli riiki, eraldi Eesti ja Venemaa. Tänavune 11. kongress „Soome-ugri rahvad ja keeled 21. sajandil” toimus 9. – 14. augustini Ungaris Péter Pázmány katoliikliku ülikooli humanitaarteaduskonna ruumes. 1635. aastal asutas Esztergomi peapiiskop Péter Pázmány kõrgkooli, mis on aja jooksul palju muutusi üle elanud. Praegu on seal peale humanitaarteaduskonna veel viis teaduskonda, millest neli tegutseb Budapestis ja üks Esztergomis. Humanitaarteaduskond töötab 1994. aastast Piliscsabas endise sõjaväelaagri alal seitsmes kenas omapärase arhitektuuriga  hoones, millest osa on vanadest kasarmutest ümber ehitatud (vt http://www.btk.ppke.hu/).  

Teadus Kongressi töös osales umbes 400 fennougristi 25 maalt (keele- ja kirjandusteadlased, folkloristid, rahvamuusikud, etnograafid, ajaloolased, arheoloogid, antropoloogid). Suurim külalisdelegatsioon saabus Venemaalt, kus elab ka kõige rohkem soome-ugri rahvaid (asualad vt nt http://www.fennougria.ee/). Arvukalt oli  osavõtjaid Soomest ja Eestist, väiksemad esindused tulid mujalt, sealhulgas Austraaliast, Jaapanist, Kanadast, USAst. Ettekande teesid oli saatnud 590 autorit, kuid kõik ei tulnud kohale. Täpsustatud osavõtjate nimekiri avaldatakse tagantjärele kongressi kodulehel http://fu11.btk.ppke.hu. Kongressi avapäevaks olid trükist ilmunud programm, plenaarettekannete tekstid ning kaks teeside kogumikku: ühes sektsiooniettekannete,  teises sümpoosionide ettekannete teesid. Plenaarettekandeid oli kaheksa, igaühe järel pikem ettevalmistatud kommenteeriv sõnavõtt, mis mõnel juhul meenutas küll eelkõnelejaga samal teemal tehtud iseseisvat ettekannet. Käsitleti soome-ugri keelte sõnavara päritolu, prosoodiat, kirjakeelt uuemates piibli tõlgetes, saami keele variaablust, soome-ugri rahvaste ajalugu ja semiootikat ning nende olukorda Venemaa territooriumil 20. sajandil.  Üllatas 88aastane Ilse Lehiste, kes kehvavõitu tervisele vaatamata oli Ameerikast kohale tulnud ning kõneles plenaaristungil innustunult ning selgelt kümmekond minutit soome-ugri keelte prosoodia eksperimentaaluuringutest. Seejärel jätkas kaasettekandja Karl Pajusalu, kuid Ilse Lehiste jälgis väga elava tähelepanuga nii kaasautori juttu kui ka Zita McRobbieUtasi analüüsivat kommentaari. Sektsiooniettekanded jagunesid tavakohaselt  nelja põhisektsiooni: 1) keeleteadus, 2) etnograafia ja folkloristika, 3) kirjandus, 4) ajalugu, arheoloogia ja antropoloogia. Igal neist oli mitu alasektsiooni. Omaette sektsioonidesse olid koondatud religiooni käsitlevad ettekanded ja uurimused tänapäeva keele, kultuuri ja kommete kohta. Peale nende olid teaduslikus programmis sümpoosionid, ümarlauavestlused ja stendiettekanded. Töö kulges paralleelselt tosinas ruumis. 

Seekord korraldati eriti palju täpsemalt määratletud teemaga sümpoosione – 20 (esialgu oli planeeritud koguni 30), mõni neist mitmepäevane. Keeleteaduslikel sümpoosionidel  käsitleti uurali keelte tüpoloogiat, mitmeid grammatilisi probleeme, süntaksit, keelekontakte, keeleilmingute areaalseid suhteid jm. Mitmel sümpoosionil olid kõne all keelepoliitilised küsimused, arutati uurali keelte hetkeseisu ja tulevikuplaane. Folkloristika ja etnograafiaalaste sümpoosionide teemadeks olid uurali mütoloogia, semiootika fennougristikas, šamanism, soome-ugri rahvaste identiteet, rahvamuusika ja -tants. Sümpoosionivorm võimaldas valitud teemat käsitleda eri valdkondade vaatevinklist, s.t omavahel põimusid keele ja kirjanduse, kultuuri, ajaloo ja antropoloogia uurijate töö tulemused ning kavatsused (näiteks sümpoosionid teemadel „Fennougristika ja kultuuriajalugu”, „Multikultuurilisus ja mitmekeelsus läänemeresoome kirjanduses”, „Vepsa keel ja kultuur”). Ümarlauavestlustes ja sümpoosione kokku võtvatel diskussioonidel käsitleti enim läänemeresoome  teemasid, nagu keeleline planeerimine läänemeresoome vähemuskeelte jaoks, läänemeresoome keelte õpetus võõrkeelena ja VIRSU ühingu tulevikuplaanid, läänemeresoome süntaksi küsimused jm. Peahoone fuajees oli välja pandud ca 20 postrit (peamiselt keeleteaduslikel teemadel).       

Üllitised       

Traditsioonilisel kongressi raamatunäitusel esitlevad kirjastused ja soome-ugri teaduskeskused kongresside vaheajal ilmunud teemakohaseid üllitisi. Transpordist ja muudest asjaoludest sõltuvalt on eksponaatide valik küll ebaühtlane ja lünklik, ent võimaldab siiski tutvuda paljude uralistikaalaste trükistega. Eesti väljapanek koosnes peamiselt tartlaste  töödest, kahjuks puudusid Eesti Keele Instituudi väljaanded, ehkki siin on valminud hulk häid raamatuid (sõnaraamatud, monograafiad, teadusartiklite kogumikud jm). Soome esitles karjala keele sõnaraamatu viimast osa, ent ei olnud kaasa toonud Soome Kirjanduse Seltsi kirjastatud läänemeresoome keelte atlast „Atlas Linguarum Fennicarum”, mis valminud eesti, karjala ja soome lingvistide ühistööna. Marimaa trükiste seas nägime 2005. aastal Joškar  Olas toimunud fennougristide 10. kongressi ettekannete kogumikke, mis ilmusid kaks aastat tagasi, ent eestlased pole seni oma eksemplare kätte saanud (soomlasteni olla nende köited tulnud Moskva Soome saatkonna kaudu).       

Kultuur ja melu       

Kultuuriprogrammis olid tõsielufilmid, kontserdid, ekskursioonid ja vastuvõtud. Terve päeva kestnud filmiprogrammis näidati kümmet filmi: Indrek Jäätsi „Permikomi sügist”, ungarlaste Zoltán Szalkai ja György Pál Gadó filme hantidest, Anastasia Lapsui ja Markku Lehmuskallio (Soome) ning Andrei Golovnevi (Venemaa) filme neenetsite elust. Kuna samaaegselt käis töö sektsioonides ja sümpoosionidel, pidi enamik inimesi filmide vaatamisest loobuma.       

Kolmel õhtul toimusid kontserdid, kus esinesid Ungari rahvatantsuansambel Duna, plokkflöödiansambel ja keelpillikvartett ning Ungari liikumiskunsti rühm. Reede, 13. august oli ekskursioonide päev. Valida oli kolme tasulise bussiekskursiooni ning Piliscsaba mägedes korraldatud tasuta retke vahel. Kõige populaarsem  väljasõit viis Balatoni äärde Tihany kloostrisse, vahepeatustega Zircis ja Veszprémis. Päevasüda möödus Zircis, kus külastati Antal Reguly sünnikodus paiknevat koduloomuuseumi ja Reguly-nimelist tsistertslaste kloostri raamatukogu. Viimane oli tõepoolest vaatamisväärne. Veszprémis jäi ajapuudusel käimata ning Tihany kloostri kirikusse saadi siis, kui pidanuks juba Budapesti tagasi jõudma. Teatavasti on rahvusvaheliste foorumite  väärtuslikem osa isiklikud kontaktid ehk vahetu suhtlus. Parim aeg omavahelisteks vestlusteks on vastuvõtud, kuhu kõik külalised on kutsutud, kus saab vabalt ringi liikuda, tuttavatega vestelda ja uusi tutvusi sõlmida, aga ka kuuldud ettekannete teemal arutleda. Fennougristide 11. kongressi osavõtjatele korraldati kolm vastuvõttu, ent suhtlusvõimalusi kahjuks nappis. Avapäeva õhtul võõrustati meid Pazmaneumi restoranis, kus ruumikitsikuse tõttu  oli liikumine raskendatud, pealegi kulus pool ajast toidujärjekorras seismiseks. Oodatuim vastuvõtt toimus Budapestis etnograafiamuuseumi väga esinduslikus vestibüülis ekskursioonipäeva õhtul. Balatoni äärest lootusetu hilinemisega naasnud kolm ekskursioonibussi jõudsid siia aga alles vastuvõtu lõpuks. Ei saanud need inimesed muuseumis ringi vaadata ega kellegagi vestelda muust kui sellest, miks nad alles nüüd tulid. Veerandtunnike oli aega,  et otsida midagi süüa-juua, siis tuli lahkuda. Viimane vastuvõtt oli kongressi lõpupäeval Scanzeni vabaõhumuuseumis. Siin hajus rahvas ulatuslikul muuseumi territooriumil laiali. Keegi ei teatanud, millal ja kus kogunetakse lõpupeole. Alles siis, kui söögilaudade juurest valjenenud häälekõma kostis, leidsid vist kõik õige suuna.   

Rahvusvahelise kongressi korraldamine on suur töö ning organisaatorid olid palju vaeva näinud, nii et kuidagi ei tahaks kurta. Ometi  ei kandnud nende head kavatsused alati vilja, olgu põhjuseks juba avapäeval silma torganud vale ajaarvestus (nt Eesti esindaja sõnavõtt jäi avamisel ajapuuduse tõttu ära, ent ikkagi hilines plenaarsessiooni algus 45 minutit), teadusprogrammi igakülgselt läbi kaalumata planeerimine (nt lähedaste teemadega sektsioonidesümpoosionide samaaegne toimumine), sekretariaadi noorte abiliste tagasihoidlikkus (või otsustamatus?) või muud, ehk ettenägematudki  asjaolud nagu turismibüroo giidi ebaprofessionaalsus. 

Kasutegur     

Vahetevahel on küsitud, milline on CIFUde mõte ning kasutegur. Meenutagem, et nõukogude ajal ei tekkinud eestlastel sellist küsimust. Tollal rõõmustati, kui õnnestus teadusliku turistina kongressile pääseda ja tutvuda välismaa kolleegide ning nende tööde-tegemistega. Venemaal elavad soome-ugri rahvad  elavad aga senini isolatsioonis. Nende olukorra teeb aga eriti trööstituks emakeele, rahvakultuuri ja rahvusteaduste allasurutus. Tuues kokku fennougriste kogu maailmast, loob see kongress ideaalse võimaluse teadusalaseks infovahetuseks, teiselt poolt aga sisendab enesekindlust ja lootust oma keele ning kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks neile soome-ugri rahvastele, kelle igapäevaelu kulgeb võõrkeelses ja -meelses keskkonnas.  Vastavalt rahvusvahelise fennougristide komitee otsusele peetakse järgmine, 12. kongress 2015. aastal Soomes Oulu ülikoolis. Kongressi presidendiks on professor Harri Mantila.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming