Eesti keele varamu

Alustatud on esimese suurte monograafiate sarjaga

Helle Metslang, Jüri Valge, Anni Jürine

27. novembril esitleti Tartu ülikoolis Reet Kasiku monograafiat „Sõnamoodustus“, esimest raamatut sarjas „Eesti keele varamu“. Sellega on alguse saanud kõigi aegade esimene suurte monograafiate sari, mis võtab kokku eesti keele läbiuurituse praeguse seisu. Esmakordselt tehakse ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamine info eesti keele ehituse ja kasutuse kohta, tervikkäsitlused on kavandatud ilmuma nii veebis kui paberil.
Sari koosneb kaheksast monograafiast: „Sõnamoodustus“, „Eesti keele hääldus“, „Eesti keele süntaks“, „Eesti keele sõnamuutmine“, „Suuline eesti keel“, „Eesti keele ajalugu“, „Eesti kirjakeele ajalugu“ ja „Eesti murrete grammatika“. Teosed koostavad Tartu ja Tallinna ülikooli ja Eesti Keele Instituudi keeleteadlased, selle taga on paljude inimeste suur töö. Tervikkäsitlused koostatakse haridus- ja teadusministeeriumi ja riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II“ toel, korraldamisel on kaasa aidanud ka Emakeele Selts. Tervikkäsitluste väljaandmise raamatutena on enda peale võtnud Tartu Ülikooli Kirjastus. 2016. aastal on kavandatud ilmuma monograafiad eesti keele hääldusest ja süntaksist, ka edaspidi ilmub keskmiselt kaks teost aastas. Viis esimest monograafiat on lähtematerjaliks samade autorite koostatavale uuele eesti keele kirjeldavale grammatikale.
„Eesti keele varamu“ kasutajatena nähakse kõiki, kelle töö, õpingud või huvid seostuvad eesti keele tundmisega: üliõpilasi, õpetajaid, õppejõude, teadlasi, keeletehnolooge, keelekorraldajaid ja -hooldajaid, õpikute, sõnaraamatute, keelekäsiraamatute koostajaid, kirjaliku ja suulise keele kasutajaid loomingulises töös.
Eesti keele tervikkäsitluste väljaandmine on üks Eesti keelenõukogu koostatud ja valitsuse kinnitatud „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ülesandeid. Eesti keele ülevaateteoste koostamist on kavandatud XXI sajandi algusest peale, see kuulus juba eelmisse keelearengukavva „Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010“. Paraku jäi siis see ülesanne täitmata. Praeguse keelearengukava raames jõuti konkreetsete ülesannete jaotamiseni ja töö rahastamise kokkulepeteni aastatel 2012–2014. Sealtpeale on tervikkäsitluste koostamise toetamine programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II“ prioriteet. Programmi võimalustest paraku nii suure töö jaoks ei piisa, osa vahendeid tuleb ka haridus- ja teadusministeeriumi otsetoetustena. Niisiis sõltub sarja sisuline valmimine kahest rahastusallikast.
Äsja ilmunud Reet Kasiku „Sõnamoodustus“ annab põhjaliku ülevaate sõnamoodustusvõimalustest tänapäeva eesti keeles. Teoses on teoreetilis-metodoloogiline ja praktiline osa, kus on esitatud moodustustähendused ja moodustusviisid sõnaliikide kaupa. Reet Kasiku uus teos on tarvilik lisandus varasematele käsitlustele, kuna seob seni ilmunu kompaktseks ja ajakohaseks tervikuks. Raamatus puudutatakse ka teemasid, mis pole siiani käsitlustes kajastamist leidnud või millele pole küllaldaselt tähelepanu pööratud. Teose koostamisel on arvestatud tegelikku keelekasutust ning raamatust leiab ka hulganisti näiteid spontaanse sõnamoodustuse kohta (eesti keeles saab rääkida nt teemeäralistest, koeratavast ilmast ja veinitavatest prouadest).
Reet Kasiku „Sõnamoodustus“ on tarvilik allikas keeleuurijaile ja oluline õppematerjal keeleteaduse üliõpilastele, kuid on mõeldud kasutamiseks ka laiemale üldsusele. See raamat on mõeldud kõigile, kellel on huvi eesti keele sõnamoodustusvõimaluste vastu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar