Eesti keel ülikoolis ja teaduses

Birute Klaas-Lang, TÜ professor, Eesti keelenõukogu esimees

Tartu ülikool on võtnud vastu otsuse, et kõik võõrkeelsed doktoritööd peavad olema varustatud ammendava eestikeelse kokkuvõttega, mis aitaks kaasa eriala terminiloomele ja emakeelse teadusmõtte arengule. Selline eesmärk võiks olla kogu Eesti doktoriõppel.        Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida kõnelevad emakeelena kümned miljonid inimesed, ei pruugi end tuleviku suhtes pikas perspektiivis sugugi turvaliselt tunda, kui selles keeles kõrgharidust ei anta.         

Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena on Euroopa mastaabis muidugi nooruke ja ühtlasi unikaalne: vaevalt võiks Euroopas peale islandi keele nimetada eesti keele kõrval veel mõnda nii väikese kõnelejaskonnaga keelt, milles on välja arendatud emakeelne kõrgharidus ja teadus. Miljonilise emakeelse kõnelejaskonnaga keel kõrghariduse ja teaduskeelena on kahtlemata eestlaste suurimaid saavutusi. 2010/11. õppeaastal õppis Eestis ülikoolides  ja rakenduskõrgkoolides ligi 68 000 üliõpilast kas siis eesti, vene või inglise keeles. Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse järgi on kõrghariduse õppekeeleks eesti keel, muude keelte kasutamise otsustab haridusasutuse nõukogu või haridus- ja teadusminister. Kõrgkoolid on seega üsna vabad ise oma õppekavade keelsust määrama. Kõrgkoolides toimus 2009/2010. õppeaastal 89% õppest eesti keeles, 2% inglise keeles ja 9% vene keeles. On  tähelepanuväärne, et eestikeelse ja mitte-eestikeelse õppe suhtarvud on viimase viie aasta jooksul jäänud samaks: ka 2005/2006. õa õppis 89% üliõpilastest eestikeelse õppekava alusel, veidi rohkem oli kokkuvõttes venekeelset õpet – 10% ja veidi vähem ingliskeelset – 1%. Vene õppekeelega üliõpilaste osakaal on suurem erarakenduskõrgkoolides ja eraülikoolides (2009/2010. õa vastavalt 45% ja 17%), kuid selliste koolide üliõpilaste protsent Eesti üliõpilaste  hulgas on suhteliselt väike. Kuna kõrghariduse vallas on üleminekuhindamise otsused sulgenud ja sulgemas ridamisi õppekavasid just venekeelsetes erakõrgkoolides, võib ennustada venekeelse õppe vähenemist edaspidi veelgi. Eesti riik on valinud välja ka mõned rahvusvaheliselt atraktiivse potentsiaaliga õppekavad, mida on ka rahaliselt märkimisväärselt toetatud (näiteks semiootika Tartu ülikoolis) ja mis lubab pakkuda välisüliõpilastele tasuta  õppimisvõimalust ja stipendiume. Suurem osa ingliskeelsetest õppekavadest on aga tasulised, s.t üliõpilased peavad tasuma õppemaksu. Kuna näiteks Skandinaavia riikides on kõrgharidus tasuta ja ka välisüliõpilased ei pea õppemaksu maksma, on Eestil oma valdavalt tasuliste ingliskeelsete programmidega konkurentsis püsida raske. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest, miks välisüliõpilaste osakaal pole Eestis veel suuremat kasvumärki näidanud. 

2010/2011. õa oli Eestis 68 000 üliõpilast 

Õppekeel 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Eesti keel 88%          89,2%       90,2%

Vene keel 10,4%       9,3%         7,9%

Inglise keel 1,6%       1,5%         1,9% 

On asja- ja ajakohane, et kõrghariduses otsitakse tasakaalu rahvusliku ja rahvusvahelise vahel ning kõrgkoolide juhtkond püüab langetada otsuseid, mis tagaksid koolile ühelt poolt rahvusvahelise avatuse ja nähtavuse, teiselt poolt arendaksid eestikeelset õpet kõigil erialadel. Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia näitab küll suunda doktoriõppe muutumisele ingliskeelseks, ka magistriõppes püütakse riikliku kõrghariduse rahvusvahelistumise poliitikaga ergutada ingliskeelse õppe kasvu, kuid mõistlik tasakaal rahvusvahelise ja eestikeelse õppe vahel on vähemalt seni säilinud. 2010/2011. õa võis küll tõdeda, et ükski õppekavarühm (s.t eriala laiemas mõttes) ei olnud Eestis võõrkeelestunud – kui ka võõrkeelne õpe oli olemas, siis selle kõrval oli alati ka eestikeelseid õppekavasid.         

Eesti keele positsioon kõrghariduse keelena on tihedalt seotud eesti keelega teaduses. Teaduse lingua franca’ks on viimase 50 aasta jooksul kogu maailmas muutunud inglise keel ja Eesti teadus pole erand. Eestikeelsete teadusartiklite ja kraaditööde arv väheneb aasta-aastalt. Nõukogude ajal käis väitekirjade  kirjutamine ja kaitsmine vene keeles sunniviisiliselt, aga ka praegu eelistab enamik teadlasi publitseerida võõrkeeles samuti keskkonna surve tõttu. Survestajateks on akadeemilise maailma reeglid, mille kohaselt hinnatakse rohkem ingliskeelseid artikleid ja publitseerimist välismaal. Missiooniteadlike teadlaste eestikeelne töö on paljuski nende n-ö eralõbu, mis akadeemilise tegevuse hindamisel arvesse ei lähe. Survestajaks on ka lihtsalt väikekeeltele  karm reaalsus: et töö teadusmaailmas leviks, peab see olema ingliskeelne. Ka eesti keele alane uurimistöö on peamiselt artiklipõhine ja paljuski ingliskeelne. Puudust tuntakse just mahukatest tervikkäsitlustest. Monograafiate puudumine on peaasjalikult tingitud teadlaste vähesest motiveeritusest nende kirjutamiseks ja koostamiseks.     

Väidetu kinnituseks toon mõned andmed Tartu ülikoolis viimastel aastatel kaitstud doktoritööde ja teaduspublikatsioonide keele kohta. Aastatel 2000–2010 Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöödest on 16,3% kirjutatud eesti keeles, 78,6% inglise keeles, 3,7% vene keeles, 1,4%  saksa keeles ja 0,1% prantsuse keeles. Viimased kolm aastat on toonud kaasa eestikeelsete doktoritööde hulga märkimisväärse vähenemise: näiteks 2010. aastal kaitstud töödest on alla 10% eestikeelsed. Loodusteaduste, täppisteaduste ja meditsiini valdkonnas kirjutatakse doktoritöid ainult inglise keeles. Ka sotsiaalteaduste puhul võime rääkida peaaegu 100%-liselt ingliskeelsetest doktoritöödest, erandiks on õigusteadus ja haridusteadus, kus küllaltki palju doktoritöid  on ka eesti keeles. 

Tartu ülikoolis aastatel 2000–2010 kaitstud doktoritööde keel

Keel         2000–2010  2010 

Eesti keel 16,3%          9%

Inglise keel 78,6%        87%

Muud keeled 5,1%        3,7%

Humanitaarteaduste vallas on doktoritöödest aastatel 2000–2010 olnud küll 56,4% eestikeelsed. Kuid ka selles valdkonnas on just viimastel aastatel märgata eestikeelsete doktoritööde arvu vähenemist ja ingliskeelsete arvu suurenemist. Nii oli 2010. aastal Tartu ülikoolis kaitstud humanitaarteaduste valdkonda kuuluvatest väitekirjadest veel ainult 38% eestikeelsed.         

Tartu ülikoolis aastatel 2000–2010 kaitstud humanitaarteaduste doktoritööde

keel        2000–2010 2010

Eesti keel 56,4%       38%

Tartu ülikool on võtnud vastu otsuse, et kõik  võõrkeelsed doktoritööd peavad olema varustatud ammendava eestikeelse kokkuvõttega, mis aitaks kaasa eriala terminiloomele ja emakeelse teadusmõtte arengule. Selline eesmärk võiks olla Eesti doktoriõppel tervikuna. Eesti teaduse infosüsteemi põhjal (ETIS) on ajavahemikus 2000–20010 ilmunud TÜ teaduspublikatsioonidest umbes 65% kirjutatud inglise keeles ja 25% eesti keeles. Vene keel on publikatsiooni keeleks märgitud 4,5%  ja saksa keel ca 3% publikatsioonide juures. Kokku on neil aastatel teadustulemusi publitseeritud ligi 40 keeles. TÜ teadlaste publitseeritud teadusartiklid, mida indekseerib ISI Web of Science’i andmebaas, on enamasti (98-99%) kirjutatud inglise keeles. Põhjuseks on muidugi ka asjaolu, et nimetatud andmebaas sisaldabki enamjaolt ingliskeelseid väljaandeid.     

Tartu ülikooli teaduspublikatsioonid aastatel 2000–2010

ligi 40 keeles

Eesti keel 25%

Inglise keel 65%

Muud keeled 10%

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et eesti keele järjest vähesemas kasutuses teaduse keelena võib  näha ohu märke. Kui kõrghariduses jätkub aga eestikeelse õppe domineerimine ja eestikeelsete õppekavade pakkumine kõigil erialadel, saab sellega tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud teadustulemuste publitseerimise paratamatut ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming