Eesti keel Peterburis

Tõnu Tender

Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi. Koostanud ja toimetanud Jüri Valge, keeletoimetaja Tiina Hallik. Kujundaja Eneken Moorlat. Emakeele Selts, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010. 186 lk.  Peterburi Jaani kiriku taastamise taustal väärib tähelepanu 2010. aasta detsembris ilmunud raamat „Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi”. Tegu ei ole kitsalt keeleteadlastele adresseeritud kogumikuga, see sisaldab märksa huvitavamat lugemist, kui tagasihoidlik pealkiri aimata lubab. Koostaja on kaastööd jaotanud viide ossa  või rubriiki. Raamat algab minister Tõnis Lukase saatesõnaga ning kahest artiklist koosneva osaga „Keelepäevad 2001−2010”: Jüri Valge „Kümme aastat Peterburi keelepäevi” ning Külli Sule „Keelepäevade köögipoolelt”. Järgnevat osa „Ferdinand Johann Wiedemanni radadel” alustab Maria Jermakova (Peterburi Riiklik Ülikool) uurimus „Baltisakslane Peterburi Keiserlikus Teaduste Akadeemias. F. J. Wiedemanni arhiiv”. Jermakova  täiendab arhiividokumentidele tuginedes seniseid Wiedemanni käsitlusi, nt akadeemik Paul Ariste raamatut „Ferdinand Johann Wiedemann” (vt kolmas trükk, EKSA, Tallinn 2005) ning akadeemik Huno Rätsepa uurimust „Wiedemanni fenomen” (http://www.emakeeleselts. ee/omakeel/2005_1/02.pdf ). Eesti Televisiooni Tartu stuudio kunagine töötaja Juho Jalviste kirjutab Wiedemanni  hauamonumendi saatusest. Ta meenutab, kuidas taas iseseisvasse Eestisse jõudis 1991. aasta sügisel uudis Leningradi (Peterburi) luterliku Smolenski kalmistu serva tuletõrjedepoo rajamisest ja Wiedemanni hauakivi hävitamisest ning mida hauakivi päästmiseks ette võeti. Peterburi Jaani koguduse esindaja ja keelepäevade üks korraldajaid Külli Sulg on jäädvustanud 2005. aastal Smolenski kalmistule mälestuskivi paigaldamise vintsutused kirjatöös  „Wiedemanni mälestuskivi ja Peterburi bürokraatia”. Seda täiendab välisministeeriumi töötaja Jüri Trei „Wiedemanni mälestuskivi Peterburis”.     

Rubriigis „Keelepäevade ettekandeid” on viis lugu. Rein Saukase (Eesti Kirjandusmuuseum) „Jakob Hurda rahvaluulekogust” tutvustab 23.10.1880−06.01.1902 (vkj) Peterburi Jaani kiriku õpetajana töötanud Hurda rahvaluule kogumise alast tegevust. Tallinna  ülikooli professori Jüri Viikbergi „Eesti keeleteaduse seoseid Peterburiga” esitab ülevaatliku pildi 19. ja 20. sajandil Peterburis õppinud ja/või töötanud Eestist pärit või Eestiga seotud keeleinimestest.   

Tartu ülikooli ja Helsingi ülikooli professori Renate Pajusalu „Viisakus kultuuripiiridel” tutvustab viisakuse uurimist ning võrdleb eesti ja vene suhtluskultuuri sarnasusi ja erinevusi. Eesti Keele Instituudi töötaja Maire Raadik vaatleb artiklis „Mida küsitakse võõrsõna tähenduse  kohta” eesti võõrsõnavaras toimuvat, Jüri Valge arutleb kirjutises „Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas” rahvuse, keele ja keeleoskuse mõiste muutuste üle. Raamatu neljas osa „Muljeid ja mõtteid” sisaldab osalejate tähelepanekuid, arvamusi, meenutusi ja muljeid. Siia kuuluvad Peterburi Teataja toimetaja Veronika Mahtina „Eesti keel – emakeel, võõrkeel või esivanemate keel?”, Liina Rootalu (Peterburi Eesti Kultuuriselts)  „Eesti keele päevadest Peterburis”, Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esimehe Viiu Fjodorova „Keelepäevadest”, Madis Arukase (Tartu ülikool) „Emakeele Seltsi Peterburi keelepäeval. Mälestuslikku” ja Tõnu Tenderi (HTM) „Õhtud Peterburis”.         

Samasse rubriiki kuuluvad Maarja Heina (Lvivi Rahvusülikool, Peterburi RÜ eesti keele lektor aastatel 2002–2005) ja Larissa Mukovskaja (Peterburi Riikliku Ülikooli õppejõud) „Eesti keele kabinet – alati avatud”, kus juttu nii eesti keele kabineti kui ka eesti keele ja kirjanduse eriala avamisest Peterburi ülikoolis, ning Lea Jürgensteini (Peterburi RÜ eesti keele lektor aastatel 2006/7–2008/9) „Peterburi tudengid eesti keele päevadel”.  Neljandasse ossa on paigutatud ka Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski „Keelenõuetest Venemaal, sealhulgas Peterburis” ning Emakeele Seltsi teadussekretäri Annika Hussari „Emakeele Seltsi väliskeelepäevad”. Tosinkonda lehekülge ilmestavad eri autorite fotod keelepäevadest. Kogumiku lõpetavad Peterburi kümnenda keelepäeva ettekannete teesid, autoriteks Tiina Leemets, Asta  Õim, Karl Pajusalu ja Jüri Valge.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming