Belgias ilmus eesti luule antoloogia

Ilvi Liive

 

?Woorden in de wind van de Oostzee?? sõnad Läänemere tuulde. Selline on äsja ilmunud eesti luule antoloogia pealkiri, tõlgitud rida Jaan Kaplinski luuletusest.

Veebruarikuu alguses, nädal enne seda, kui pidin sõitma Brüsselisse eesti luule antoloogia esitlusele, põrkasin Pikal tänaval kokku mehega, kes nägi välja nagu vene talupoeg: suur must habe ees, läkiläki peas. See oli Leo Peeraer, eesti luule väljaandja Flandrias kirjastuse Uitgeverij P omanik, Leuveni ülikooli professor. Ta oli just äsja Tallinnasse saabunud, esimest korda Eestis. Samamoodi, juhuse läbi, sattusin temaga seitsme aasta eest kokku ja sellest kohtumisest on nüüdseks sündinud hollandi- ja eestikeelne eesti luule antoloogia.

16. II esitleti seda Brüsselis kirjanduskeskuses Passa Porta. Raamat sisaldab Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Viivi Luige, Ene Mihkelsoni, Karl Ristikivi, Paul-Eerik Rummo, Triin Soometsa, Mats Traadi, Mari Vallisoo ja Juhan Viidingu, kümne eesti poeedi luulet hollandi ja eesti keeles. Antoloogia on koostanud Cornelius Hasselblatt ja Marianne Vogel, nemad on ka suure osa tõlgete autorid. Teised tõlkijad on Adriaan van der Hoeven, Theo van Lint, Frans van Nes ja Jan Sleumer. Raamatus on 175 lehekülge.

Kirjastajaid, kes eesti luulet välja anda tahavad ja julgevad, kes üldse luulet välja anda söandavad, on maailmas vähe. Kirjastuse Uitgeverij P omanik on Leuveni ülikooli ajaloo ja õigusteaduse õppejõud, selle kõrvalt peab ta kirjastust, mis annab välja luulet ja kunstiraamatuid. Muidugi pole see äri, kirjastamisele tuleb alati peale maksta. Tema välja antud raamatud on kaunid, kvaliteetsed, kallid. Tõlkeluule jaoks on kirjastuses eraldi sari, seal on ilmunud luuleklassikat ja inglise, saksa, aafrika, prantsuse, rootsi ja hispaania tänapäevast luulet. Selles sarjas ilmuski nüüd ka eesti luule antoloogia.

Eesti luule antoloogiaid ei ilmu just sageli, ammugi nii mahukaid. Saksamaal ilmus mõne aasta eest lehekülgede arvu poolest sama suur, kuue eesti luuletaja loomingut sisaldav antoloogia. Soomes näiteks ei olegi tänapäeva eesti luule antoloogiat olemas, üksnes vene keeles on ette näidata mahukas köide, kuid see ei ole välja antud Venemaal, vaid Eestis. Prantsuse keeles on luuleantoloogia käsikiri olemas, aga kirjastaja, kellega oli leping selle väljaandmiseks, hüppas alt ära. Kakskeelse luuleraamatu ilmumine Belgias on igatahes oluline sündmus eesti kirjanduse jaoks.

Küsisin Cornelius Hasselblattilt, kes koos  Marianne Vogeliga autorite ja tekstide valiku tegi, miks just need autorid. ?Valiku kohta võib ainult öelda, et põhimõtteline valik on kõigepealt see, kas ülevaade Kristjan Jaagust Kristiina Ehinini või väljavõte ühest perioodist. Meie tegime seda viimast, ja siis võib lõpmatult vaielda, miks just selline valik, aga ma ei tea, kas seda oleks vaja. Võiksin muidugi üht-teist seletada: üks põhjus oli see, et tahtsime saada iga luuletaja kohta korraliku kimbu kätte, mitte ainult kaks-kolm luuletust. Sest nii on võimalik luuletajast mingi ettekujutus saada. Veel mängib rolli isiklik maitse, tõlgitavad tekstid peavad tõlkijale/koostajale ?istuma?, mingil määral ka tõlgitavus: Alliksaart ei hakka ma tõlkima, see on liiga raske või lootusetu.?

Brüsselis olid antoloogiat esitlemas Doris Kareva ja Jaan Kaplinski, nendega vestles hollandi luuletaja ja esseist Benno Barnard. Kadri Hunt laulis vaimulikke rahvalaule. Raamat tuleb müügile ka Eestis, nii et huvitatud võivad ehk mõne aja pärast peenema valikuga raamatupoodidesse seda küsima minna.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming