Arvo Mägi 13. VI 1913 ? 27. XI 2004

Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Karl Ristikivi Selts

Laupäeva, 27. novembri hommikul uinus Stockholmis igavesele unele kirjanik, kultuuriloolane ja ajakirjanik Arvo Mägi.

Arvo Mägi sündis Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas taluperemehe pojana. Peipsi tagamaadelt ahvatles linnakuma ta 1923. aastal Tartusse, algul õppima Hugo Treffneri gümnaasiumis, seejärel eesti ja üldist kirjandust ning kunstiajalugu Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Gustav Suitsu õpilasena valmis 1939. aastal A. Mägi magistritöö kujutava kunsti elementidest Fr. Tuglase loomingus. Aastail 1939 ? 1941 töötas A. Mägi Eesti Rahva Muuseumis ja 1941 ? 1943 Postimehe toimetuses, seejärel, põgenenuna Soome, Helsingis ajalehe Malevlane toimetuses ja Soome Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Alates 1944. aasta sügisest elas A. Mägi Rootsis, tegutsedes viimse hetkeni väsimatult kirjanduse ja kultuuriloo väljal. Temalt on ilmunud teoseid kõigis ilukirjanduse ?anrites: ligemale 30 proosaraamatut, kaks luulekogu, näidendiraamat, rohkesti kirjanduskriitikat, esseistikat, vesteid, eesti kirjanduse lühiajalugu ja monograafiad Karl Ristikivist, Gert Helbemäest, Kalju Lepikust ning mälestusteraamat ?Mis meelde on jäänud?. Ta on olnud paljude oluliste kultuurilooliste teoste, sealhulgas ka kaheköitelise luuleantoloogia ?Eesti lüürika? (1958?1959) toimetaja ja koostaja, toimetanud kultuuripoliitilist ajakirja Vabariiklane ja töötanud Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe kultuuritoimetajana, pidanud loenguid eesti kirjandusest nii Rootsis kui Soomes. Tema imetlusväärsest elujõust ja vaimuerksusest kõrgeski eas annab tunnistust vestesari ja kaastöö ?Eesti Päevalehe?  viimastes numbrites. Ajaloo hea tundjana Arvo Mägi justkui vallanuks oskust trotsida aja kulutavat toimet. Alates 1950. aastast oli A. Mägi Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige ning viimati ka aseesimees, ta kuulus Eesti PEN-klubisse ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse juhatusse, kodumaal valiti ta pärast iseseisvuse taastamist korp! Fraternitas Liviensis auvilistlaseks ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. Eesti Vabariigi valitsus on teda 1998. aastal autasustanud Riigivapi IV klassi ordeniga.

Kuigi Arvo Mägi ajakirjanduslik tegevus algas juba 1938. aastal kodumaal, sai kirjatöö tema pärisosaks alles maapaos, kus temast tänu tihedale suhtlemisele Karl Ristikivi, Kalju Lepiku, Bernard Kangro, Valev Uibopuu ja paljude teistega kujunes üks keskseid isiksusi Rootsi eesti kirjanduselus. A. Mägi teostest on tuntumad ka kodumaal kordustrükis välja antud novellivalimikud ja romaanid ?Uputus? ning eesti kirjanduses erakordse haardega, peaaegu 800 aasta vältel kujunevat põlvkondade ahelat jälgiv ?Karvikute kroonika?, samuti valik kunstniku ja luuletaja Arno Vihalemmaga peetud kirjavahetusest ?Kord Vihalemm elas Ystadis?, mille mahlakas väljenduslaad kõneleb pagulaskultuuri kuluaare toitnud elumahladest. A. Mägi ajaloohuvist kõnelevad ?Eesti rahva ajaraamat? ja ?Euroopa rahvaste ajaraamat? on asendamatud ja koolideski kasutatavad käsiraamatud.  

Inimliku, perekondliku ja kultuurilise järjepidevuse hoidmise sundimatuse ja pretensioonituse võlus avaldus Arvo Mägi hingesuurus, mille mälestajaid leidub küllap igas maailma nurgas.  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht