Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Koostanud Anna Verschik


1. Peipsi järve ääres elavad vene vanausulised. Endisaegsena on säilinud nende omapärane elulaad, kuid nende keelekasutuses on toimunud mitmed muutused, kuna nad elavad eesti keele keskkonnas ja oskavad eesti keelt. Eesti keelest on laenatud näiteks järgmised sõnad: трепка, магустойство, манерка. Millistest eesti sõnadest on jutt?

2. Vanausulised on andnud paljudele Peipsi-äärsetele asulatele oma nimed, näiteks Воронье või Варанья, Красные Горы, Большие Кольки. Millised on nende eestikeelsed vasted?

3. Jaanipäev on vene keeles Иванов день, Eestis on see püha aga palju olulisem kui Venemaal. Eestimaalaste vene keeles on lisaks veel vähemalt kaks võimalust, kuidas öelda „jaanipäev”. Millised need on?

4. Võrreldes Venemaal levinud keelekujudega võib vene keeles täheldada Eestis mitmeid muutusi. Millised eesti sõnad on saanud kohalikus vene keeles igapäevaseks, kas maksuamet, käibemaks, raamatukogu, peakorter või tänukiri?

5. Talvesõja-aegses soome lööklaulus „Njet, Molotoff” („Ei, Molotov”) esineb mõningaid vene sõnu, aga need on mugandatud soome keele häälduse päraselt. Üks rida on selline: „Kun Molotoff siis lupas’, on kaikki harosii” (osaline tõlge: „Nagu Molotov lubas, on kõik…”), „Helsingissä huomenna syödään marosii” („Homme sööme Helsingis …”). Millised vene sõnad peituvad nende hääldusmugandite taga?

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 

Võitjatele auhinnad!

14. III 2014 Keele Infolehes ilmunud keeleviktoriini vastused.

1. Liivlased on Eesti kohta öelnud Ēstimǭ ning eestlase kohta ēstli. Teine võimalus kõlab nii: Sǭrmǭ ja sǭrli.

2. Külade Kinnas, Pühäjärvi, Jõgõperä, Liivtšülä ning Pitkäranta venekeelsed vasted on Киндасово (mugand), Святозеро (tõlge), Краколье (muu päritolu), Пecки (tõlge), Питкяранта (transliteratsioon).

3. Küsitud kolm sugulassõna on ema, käli ja väi(mees).

4. Verbi leema on kasutatud tuleviku väljendamise funktsioonis.

5. Äänisjärve, Laadoga ja Valgjärve vahel räägitakse vepsa keelt.

Loosiõnn naeratas Airika Harrikule ja Eva Antsovile. Palju õnne! Emakeele Selts võtab võitjaga ühendust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming