Järjekindlalt eesti kultuuri eest – Jaak Peebo 80

Valve-Liivi Kingisepp

31. oktoobril peeti Tartu ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis Emakeele Seltsi ettekandekoosolek Jaak Peebo 80. sünnipäeva auks. Kõnelesid Kai Tafenau („Habent sua fata manuscripta – Johannes Gutslaffi piiblitõlke saatusest”), Ann Metslang („Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles”) ja Valve-Liivi Kingisepp („Meenutusi koostööst tänase juubilariga”).

Ajaratas liigub meist sõltumata, küll aga sõltub meist jälg, mille me oma tööde ja tegemistega maha jätame. 25. oktoobril 80aastaseks saanud TÜ emeriitdotsent Jaak Peebo elutöö on mitmetahuline ja kaalukas. Aastal 1963 eesti keele kateedris vanemlaborandina alustanud, jätkas ta 1969. aastast tööd vanemõpetajana ja 1981. aastast kuni emeriteerumiseni dotsendina. Üliõpilased tunnevad Jaak Peebot kui heatahtlikku, oma põhiainet – eesti keele morfoloogiat – sügavuti tundvat õppejõudu, kes koostas ka vajalikud õpikud. Tema „Eesti keele muutkonnad” (1997) pole õppevahendina väärtust kaotanud tänaseni. Pedagoogitööd jätkus aastatel 1974–1976 ja 1983–1984 ka eesti keele lektorina Helsingi ja Oulu ülikoolis, valmis õppevahend „Viron ja suomen eroavaisuuksia. Näitematerjale eesti ja soome keele erinevustest” (1978). Ta on valitud Soome-Ugri Seltsi tegevliikmeks.
Jaak Peebo uurijahuvi kese on eesti kirjakeele ajalugu. Tema kandidaadi­väitekirjas (1973) on iseloomustatud
F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” sõnavara, võrdlevalt vaatles ta „Kalevipoja” ja soome eepose „Kalevala” tööd märkivaid sõnu, koostas ülevaate eesti kirjakeele ajaloo uurimisest (1977), eesti keele kateedri 25aastasest tegevusest (1970), eesti keele õpetamisest Eestis 1990. aastatel (2003) jm.
1980. aastatel süvenes Peebo vähe uuritud lõunaeestimurdelise kirjakeele analüüsi, kujunedes sel alal parimaks spetsialistiks. Erilise huvi pälvis „Wastse Testamendi” (1686) keel, selle rahvakeelelähedus ja küsimus, kuivõrd mõjutas XVII sajandil kirjakeele seisusse tõusnud lõunaeesti keel põhjaeestikeelse täispiibli tõlkimist. Detailse selgituse sai tema käsitluses lõunaeestimurdeline kirjakeel enne „Wastset Testamenti”, sealhulgas „Agenda Parva” keel, valmis kokkuvõtlik „Wastse Testamendi lugu” (2001).
TÜ eesti keele õppetoolis 1995. aastal tööd alustanud eesti vana kirjakeele töörühma liikmena sidus Peebo ühisettevõtmisse oma väga kaaluka uurijakogemuse. Alustati korpuslingvistika ja arvutileksikograafia põhimõtete rakendamist eesti vana kirjakeele uurimisel. Uue metoodika alusel valmis ühisväljaanne „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik” ning selle põhjal uurimus „Vanimate eesti keele tekstide sõnavarast ja grammatilisest vormistikust” (1997). Peebo asjatundlikul toimetamisel ilmusid TÜ eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma koostatud „Georg Mülleri jutluste sõnastik” (2000) ja „Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika” (2002). „Eesti mõtteloo” sarjas ilmus „Georg Mülleri jutlused” (2007), üks nende tänapäeva eesti keelde „tõlkija” on ka Jaak Peebo. Oma põhjalikke teadmisi on ta jätkuvalt rakendanud kirjastuse Ilmamaa väljaannete toimetamisel või koostamisel. Nii nägi läinud aastal ilmavalgust Jakob Hurda keeleartiklite kogu „Keelemees”, peagi läheb eestikeelse tõlkena trükki tema toimetatud F. J. Wiedemanni „Mälestusi minu elust”.
Jaak Peebo on keeleteadlasena järjekindlalt hoolitsenud eesti kultuuri kestlikkuse eest. 2012. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, sel aastal valiti ta Elva linna aukodanikuks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht