Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Koostanud Maire Raadik ja Tiina Leemets.

1. Ilmunud on „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013”, viie aasta pärast saab 100 aastat „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” ilmumisest. Koostatud ja ilmunud on nii suuremaid kui ka väiksemaid ÕSe (nt ka „Õpilase ÕS” 2004). Mitu ÕSi on Eestis üldse ilmunud? Vastusevariandid: a) 10, b) 24.
2. Pikka aega on valitsenud kaht tüüpi ühekeelsed sõnaraamatud: ÕS ja võõrsõnastik (esimene võõrsõnade leksikon ilmus Eestis 1930–1931). Praeguseks on valmis mitmeköiteline seletus­sõnaraamat, ilmunud on väike murdesõnastik ja vihikute kaupa ilmub suur, on mitu etümoloogia- ja sünonüümisõnastikku, antonüümisõnastik, väike vormisõnastik ja mahukas mõisteline sõnaraamat. Mille poolest erineb ÕS teistest ühekeelsetest sõnaraamatutest?
3. Kõik ÕSi sõnad ei ole õiged. Looksulgudes on esitatud levinud kirjapildid ja väljendusvõimalused, mille eest kasutajat hoiatatakse. Mis ajast selline soovitusvõte pärineb?
4. Järgmised ajakirjandusest nopitud laused on kirjutatud kantseliitlikus stiilis. Leidke ÕSi abiga korrektsesse kirjakeelde sobivam sõnastus ja märkige, millist sõnaartiklit kasutasite. a) Tallinna ringteel leidis aset kolme auto kokkupõrge. b) Lisaeelarvega seonduvaid probleeme lahati mitu tundi. c) Valla spordiobjektid on rahaootel. d) Mõnel pool on mesilaste pidamise pinnal tekkinud pinged naabritega. e) Milliseid arenguid ootate alanud aastal?
5. 2006. aastast on paber-ÕSi kõrval olnud veebi-ÕS, kus saab märksõna tüübinumbrit klõpsates kohe kätte vastava tüüpsõna põhivormid, sõnu ja sõnaosi otsida nii kogu sõnaraamatu ulatuses kui ka kindlatelt väljadelt. Otsige 2006. aasta ÕSi veebiversioonist, mitmes sõnaartiklis esineb sõna „sõber”, olgu omaette või ka liitsõna põhisõnana.

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 17. jaanuariks 2014. Võitjatele auhinnad!

20. IX 2013 Keele Infolehes ilmunud keele­viktoriini vastused.

1. Selgekeelne dokument peab olema sõnastatud lihtsalt ja loogiliselt, et iga keskmine inimene saaks tekstist aru, sisaldama üksnes vajalikku ning olema kirjutatud arusaadavas ametlikus stiilis, kaldumata liigsesse ametlikkusse ehk kantseliiti.
2. Selge keele liikumine sai alguse 1970ndatel ingliskeelsetest riikidest USAst, Kanadast, Ühendkuningriigist. Clarity, esimene selge keele ühendus, asutati 1983. aastal Inglismaal. Teine rahvusvaheline ühendus Plain Language Association InterNational ehk PLAIN on loodud Kanadas.
3. Selge keele auhindu: ClearMark parimatele selge keele põhimõtete järgi koostatud dokumentidele, veebilehtedele jm; Euroopa Komisjoni selge keele auhind; Eestis valitakse selge keele põhimõtetest lähtudes parim ja halvim seadus; Eesti Teatriliidu auhind draamanäitlejale: Karl Adra nimeline auhind korrektse ja selge sõnumiga eesti keele kasutamise eest.
4. Selge keele konsultant peab kirjutama selges ja lihtinimesele arusaadavas keeles ja/või tegema ümber keeruliselt kirjutatud tekstid ning andma nõu/õpetust nt kaastöölistele. Ta selgitab selge keele põhimõtteid ja nende kasutamist.
5. Töölepingu seaduse § 107 (töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis) kõlab selges keeles nii: Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis
(1) Leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, kui kohus/töövaidluskomisjon tuvastab, et leping on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu, seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, vastuolu tõttu hea usu põhimõtetega.

Loosiõnn naeratas Eve Jaansonile, Keily Tamm­arule ja Agnes Ojalale. Palju õnne!

Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.