Uue keeleseaduse tulemine

Jaak Viller

Uue keeleseaduse vajaduse tõstatas Eesti keelenõukogu, kes rõhutas „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” selle ühe eesmärgina: „aastaks 2010 peavad peamised avaliku keelekasutuse valdkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline”. Uue keeleseaduse vajalikkuse ideed tutvustati Eesti Vabariigi presidendile, kes selle heaks kiitis.

Olemasoleva seaduse sisulise ja vormilise vananemise kõrval oli selle uuendamise kaalukaks põhjuseks ka põhiseaduse sissejuhatavasse ossa riigikogu poolt 2007. aastal üksmeelselt tehtud täiendus, mis vajab sisulist ja  õiguslikku lahendust. Haridus- ja teadusminister moodustas 1. X 2008 eelnõu ettevalmistamiseks laiapõhjalise ministeeriumidevahelise komisjoni, kohustades muu hulgas osutama erilist tähelepanu avalikule keelekasutusele, reklaami- ja asjaajamiskeelele ning eesti kirjakeele normi valdamise kohustuslikkusele avalike teenistujate jaoks. Komisjon võttis uue keeleseaduse sisu aluseks Eesti keelenõukogu ettepanekud ja suunad „Eesti keele arendamise strateegia” elluviimise seiretes (eraldi perioodide 2004–2006 ja 2007–2008 kohta).  Komisjon esitas eelnõu projekti Eesti keelenõukogule 2009. aasta 19. mail ja saatis selle osalusveebi üldrahvalikuks aruteluks 16. juulil. Komisjoni esindus kohtus 25. juunil Võru Instituudi esindajate Külli Eichenbaumi ja Kaido Kama ning Setomaa Valdade Liidu esindaja Aare Hõrniga, 16. juulil Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropi ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna vanema Peeter Pälliga. Töökohtumine leidis aset ka Eesti Kaubandusja Tööstuskoja juristi Mait Paltsiga.

22. septembril arutati keeleseaduse eelnõu Eesti keelenõukogu liikmetega ja seminaril ajakirjanikega 28. septembril. Vahepealsetel aegadel kogunes  komisjon mitmel korral suuremas või väiksemas koosseisus analüüsima aruteludel ja ajakirjanduses esitatud seisukohti ja ettepanekuid. Eelnõu projekti avaliku tutvustamise mõte osalusveebis ja aruteludel huvigruppidega oligi saada võimalikult rohket tagasisidet projektis sisalduvatele seisukohtadele ning rõõmustaval kombel on avalik kajastus olnud harvanähtavalt ergas, mille eest tänan kõiki osalenuid.

Mis edasi? Komisjon jätkab ettepanekute analüüsimist ja kavandab veel ühte töökohtumist Eesti keelenõukoguga. Seejärel valmistab komisjon ette seaduse eelnõu teksti, esitab selle  haridus- ja teadusministrile ning heakskiitmise korral valmib eelnõu, mis saadetakse ametlikule kooskõlastusele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming