Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin !

Sirp

1. Kuidas on maoori keeles ’hea’? Eesti keeles tähendab see sõna, umbes nagu maoori keeleski, ’hea, sõnakuulelik, vagur’. Samuti ütlevad eestlased niimoodi ’hellitava silituse’ kohta. 

2. Kuidas on olo keeles (kõneldakse Uus-Guineas) ’ema’? Tetuni keeles (üks Austroneesia keeltest) tähendab see sõna ’inimene, isik, persoon’. Ka  eesti keeles tähendab see sõna üht inimest. Vanasõna ütleb, et selle inimese pilli järele tantsib pere. 

3. Kuidas on marathi keeles (üks India ametlikest keeltest) ’toit, toidumoon’?  Seesama neljatäheline (aga ainult kahest erinevast häälikust koosnev) sõna tähendab J. R . R . Tolkieni loodud quenya keeles ’kingitus, and’. Eesti keeles on samakujuline sõna käskiva kõneviisi teise pöörde vorm tegusõnast, mida kasutatakse sageli koos kingituse, anni ja ka toiduga.   

4. Kuidas on Haiti kreoolkeeles ’õnnestuma, edu saavutama’? Eesti keeles on samakujulisel nimisõnal kaks tähendust. Teisevältelisena on see ainsuse omastava käände vorm sõnast, mis tähistab ettevõtmist, mida inimestele meeldib puhkuse  ajal ette võtta. Kolmandas vältes, mitmuse osastava vormina tähistab see sõna aga teatavaid kehaosi.   

5. Kuidas on imaore keeles (üks bantu keeltest) ’rohkem’? Eesti keeles tähistab see sõna midagi, mida võiks alati olla rohkem ja mis, kui uskuda vanasõnu, taskus ei karju, aga kui on võõra  oma, siis põletab tasku. Vastustest saab kokku korrektse eestikeelse lause, kui viimased kaks sõna kokku kirjutada, panna teise sõna järele koma ja lause lõppu hüüumärk. Koostanud Külli Prillop   

Vastused palume saata Emakeele  Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 1. septembriks. Võitjatele auhinnad! Eelmise, 27. mail Sirbis ilmunud keeleviktoriini vastused: 1. maantee (lühend: mnt) 2. Liikumine on tegelik (Koer läheb oma kuuti. Mees jookseb läbi metsa. See lennuk läheb Tallinnasse.) või kujutletav (Tee läheb üle aasa. See uks läheb  kööki. Puud jooksevad kahel pool teed.) 3. minema: mine! ei lähe! 4. Käskivat kõneviisi saab moodustada ja kasutada piiranguteta juhul, kui see seostub tegijaga, kes sooritab tegevust (üldjoontes) teadlikult ja tahtlikult. Näites toodud verbidest ei tohiks probleeme olla järgmistega: panema, ütlema, sööma. Käskivat kõneviisi ei kasutata verbidega piisama, huvitama, kogema, võima, sest tegevus ei ole tahtlik ja seega ei ole ka teadlikku ja tahtlikku tegijat. 5. Vanemat süsteemi kasutatakse 11–19 märkimisel, nt kaksteist( kümmend). 22 = kaks kolmat kümmend, 35 = viis neljat kümmend. Õiged vastused saatsid ja loosiõnn naeratas Laini Liepale, Riina Roastole ja Marek Laanele. Palju õnne!  Emakeele Selts võtab võitjatega ise ühendust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming