Riia päev Tallinnas

GUNTARS GODINÐ

Täna peetakse Raekoja platsil keskaja päevade raames Riia päeva. Riia päevade avamisel esinevad Riia rae esindajad ja Läti suursaadik Eestis Edgars Skuja. Külalistena saabuvad Riiast varajase muusika ansamblid Canto ja Ludus ning läti käsitöömeistrid. Riia päevadel Tallinnas osalevad Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi tekstiilikunsti stuudio Ridze, Riia kultuurikeskuse Ilguciems seppade stuudio Zile, Riia kultuuri- ja rahvakunstikeskuse Maza gilde punumismeistrite stuudio Tine ning metallikunstnike stuudio Kalvis.

Raekoja platsil esinevad läti varajase muusika ansamblid Canto ja Ludus. Nad on osalenud rahvusvahelistel vanamuusikafestivalidel Lätis, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Eestis, Leedus, Poolas jm. 2003. aasta tähtsaim sündmus oli esinemine soojendusansamblina Deep Purple?i endise laulja Richie Blackmore?i kontserdil ?Blackmore?s Night?.

Riia päevade üks olulisemaid sündmusi on trükiste näituse ?Riia siluetid? avamine Tallinna keskraamatukogus. Näitus hõlmab raamatuid, dokumente, kaarte ja litograafiaid Riia kohta ning annab täiusliku ülevaate Riia teemal ilmunud raamatutest, kalendritest, auaadressidest ja mitmesugustest ajalooürikutest alates XVIII sajandist kuni tänapäevani, sisaldades ka eesti kirjanike teoseid läti keeles.

Eriti väärtuslikuks tuleb pidada XIX sajandi värvilisi ja mustvalgeid joonistusi ja litograafiaid Riia vaadete ja Riia elanikega. Nende autoriks on baltisaksa kunstnik Teodors Rikmans. Kunstiteoste originaalid moodustavad Riia ajaloo ja meresõitjate muuseumi kullafondi.

Kõik sellel näitusel eksponeeritud trükised kuuluvad Riia keskraamatukogu ja selle filiaalraamatukogude Riia-teemalise fondi väärtuslikumate säilikute hulka.

Aleksandrs Caks

Riiale

Mu keelel murdunud on sinu hingus,pool sellest olemiseks antud mul.Pealaest jalatallani ma olen sinu.Nii tõesti küll.

Sul lahkuda ei ole antud minust iial,ma viibin hõõgvel ruumis kohal sind,mul surra määratud on sinu tänavate puusal,kui minu ümber süttib küünlatulering.

Aeg minu laiba kõnniteede lehka mähibja huulte pääle laskub niiske lehevaip,mu kohal tänavatel müürilehti lehvib, ja käe all öösel tuvidel on kõndimiseks paik.

Kui minu keha roiskuma kord hakkab tasa ja oma juurtesse mu mahlu imeb pärn,siis kõigis parkides las sügis algab sala,ja koltund lehti täis on tema korv.

Siis hommikul ma tõusen külmas uduvines,kus vaikselt varjab ennast kurehääl ,läen teispool sinetavat taevaklaasisina,ja see mu varing on ja hääb.

Mu keelel murdunud on sinu hingus,pool sellest olemiseks antud mul.Pealaest jalatallani ma olen sinu.Nii tõesti küll.

Maria tänav

Oo, Maria tänav,juutideja ööliblikatemonopolistlik tänav,?las ma ülistan sindpikkades ja saledates värssidesnagu kaelkirjaku kael.

Maria tänav? igavene kaupmees ?olgu päike või kuu,sina kõikeostad ja müüd,alates vanarauastkuni jumalike inimkehadeni.

Oo, sinu rõivastatud kehad,mis, tunnen, tallavad moekalt välkuvates ussinahkades mu hingel,näitavad paljut:otsatut kärsitust,ning täis otsatut rahutustvonklevad nadedasi-tagasi nagu lõõtsutava koera keel.Oo, Maria tänav!

 

AstrIde Ivask

Riia

Andreisadamas vilistavad laevad, tramm annab nurgal kella,õunapuud lõhnavad Maria tänaval, Terbata tänaval hein,ohvitseride aias kõnnivad põldpüüd. Luidete ja niitude lähedalliivane, tuvihall tuvide Riia, vaikne armas lapsehoidja ?muistsete aegade ja avatud taeva Riia,Sina lastega laps oled, tuvidega tuvi.Ükskord Daugava kaldal klaasist võrgukork oli,sätendav nagu suur ümmargune pisar ning suaastasadade jooksul kogunenud mured, su kurvad aimusedvalgusid nagu vihm üle minu. Ühel hetkel vastu hommikutolime me ühevanused ? liivane, tuvihall tuvide Riia.

 

Vizma BelÐevica

Lõiguke Läti ajalugu: Vana-Riia

Ulub tuuli. Lõõtsub tuuli. Vait on Riia linn.Vait on paljad kivinaised.Vait on kivist vapiloomad.Kikkadki on vait.Möllab tuuli. Möirgab tuuli. Vait on Riia linn.Nõnda nagu häält ei tee kavõti oma kättevõtjahigistavas peos.Vait on surnud vallutajad.Veri kivisillutiselammu vait on.

Eksleb tuuli. Peksleb tuuli. Vait on Riia linn.Ons ta tölp või arg? Ükskõikne?Ära küsi. Selget vastusteales linn ei anna sulle.Häält teeb see, kes ajutine ?vaeva nähes tõestab ennast.Igavene igavestivait on.1967Kogumikust ?Valik läti luulet? (Eesti Raamat, 1997)

 

Juris Kronbergs

Aeg Gotlandil

Ta istus maja ees pingil Slite lähedal.Ta oli üheksakümmend aastat vana ja pime.Nooruses oli ta purjetanud Eestisse.?Minu vanemad saabusid Gotlandileneljakümne viienda aasta alguses ?pagulastena ? Liepajast, kaluripaadiga,?ütlesin mina.?Liepajast???Jah, see on suur sadamalinn Lätis, vanasti oli selle nimi Libau.??Libau? Tean küll. Ah siis enam ei oleLibau???Ei. Libau on saksa nimi.??Balti kohanimesid õpetati meile koolis, neidmäletan ma hästi. Dorpat, Libau,  Reval ? jah,Revali nimi on nüüd Tallinn? Ja Königsberg ? kuidas seda nüüd nimetatakse???Kaliningrad.??Kaliningrad, jah, või niimoodi? Aga Rigaon ikka Riga, eks ole??

Tõlkinud Guntars Godinð

 

Uldis BerziNÐ

Lillefantaasia

  Poisid, lähme sillutamaRiiat lilledega!  Lähme Lilledaugavasseujuma!  Hei, lillepoisid kirjuteslillepükstes,  lähme sellele maale,  kus valitseb lilleprintsess,  kus sajab lillevihma,  kus lillekuked õitsevadkirikute tornides.  Kus lõvilõuad kesköölmöirgavad,  kus lillelapsed mängivad lilleklaverit,  kus Lille-Mihkel küpsetab lilleleiba,  kus lohe vermiblilleraha,  kus lillelises kitlis taevaisakallab klaasidesse lillepiima!  Hommik. Kedagi pole. Küttidepargis puhkevad  pungad.  Puu otsas istub lillemehike,kollane lillemüts peas.  1967Kogumikust ?Kahekõne ajaga? (Tuum, 1998)

 

Guntars GodiNð

Hommikud on Riia arhitektid.

Sellepärast austust, kogu austusPäikesele,  kuni ta kõnnib katustel.

Sellepärast austust, kogu austusmesilasele, kuni ta ehitab kodu kusagil Purvciemas.

Sellepärast austust, kogu austuskastetilgale, kuni selles peegelduvad me näod.

Tänavakivi riivib hommikuti uduja vihmaveetorud neelavad sappi.

Hommikud on Riia arhitektid.

1987

 

Valt ErnÐtreit

20 l diislit ja 1 purk õli ?elu on trammiliinkesklinnast põrgusse.

Marsruudi viimases peatuses,mille kassa juba aastaid on kinni,ära on ostetud õlu, saiakesed,maailmakaart ja armid.

20 sammu taevasse ?mitte rohkem kui paarkümmend meetrit.Kuid mitte ainsatki trammipõrgust kesklinna.

2004

A. Caksi, A. Ivaski, G. Godinði ja V. Ernðtreidi luulet tõlkinud Livia Viitol

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming