Luule

 

8. ? 12. maini toimus Käsmus rahvusvaheline luuletõlke seminar, korraldajateksEesti Kirjanduse Teabekeskus ja Euroopa kirjandusorganisatsioone ühendav rahvusvaheline programm Literature Across Frontiers. Cathal Ó Searcaigh  (Iirimaa)

ÕGARDLUSKüll jooksin ma piima, mis voolab su naeru säravaist kannudest.Küll sööksin tähnjat forelli, mis ujubsu pupillide küllastes tiikides.

Sinu naha siidisest jahustvalget saia ma küpsetaksin.Sinu kintsu küpsest puuviljastSuvemoosi ma keedaksin.

Küll lutsutaksin su luid, sa mu arm.Küll rahuldaks alles mu isuSu reite meekärg, Su rinna suhkrune liha,Su kõri mahlakas õun.

Vaata ette! Su keha hõrgutisedAjavad mu õige aplaks.Iga suutäis su sääremarja, keelt alla viiv lihaseviil,Iga põseamps, nämm! iga näks

Puusast, õlast, su pringist liikmest.Ma neelan su tervelt alla, ma pistan su elavalt nahka.Sinust korraldan koidu banketi, hämariku pidusöögi.Sina oled mu nälja trühvlitort. Su järgi mu suu jookseb vett.

  tõlkinud Doris Kareva

Benno Barnard  (Flandria)

KIRJANDUSMUUSEUMMis meil siis on siin?

Ei rabas roostetand mõõka,Jalustrabavat emaLapsega, ega hävimatuidSiniteokarpegi.

Mälu, jah, mõistagi:Büst, foto, kingakarp,Hädapärast ehk kingadki.Aga mismoodi säilitada mujal kui raamatus

Nende hullust, nende armastust, parimat neis?(Rääkimatagi, obiter dicta,nende purjus leierdamisestigal pool tähtede all).

Ei ole siin kelti pannaltEga kunagist lihavat naist,Taeva tarvitamise kontseptsiooni.Ega midagi moodsatki!

Kõik, mis siin on,On kirjanduslik kolu ? parimal juhulNende keeleluu, kesMäratsesid ? enam või vähem

Meloodiliselt ? Aja vastu.

  tõlkinud Doris Kareva

KALUR, 50 eKr Mida muud ma jõe ääres tegin kui lasin võrkmõrdu vette, kuulasin vanuverd tarretama panevaid lugusid, tungisin mörisedes temakesse ja tegin valmiskuldse poja enese järel tulijaks?

Hästi, see oli varem.Kuid see oli seesama kallas, kus sündis,et ma kuuvalguses võrke sõlmides sinna kaugesse mustavasse metsamüürimidagi kummalist mõmisesin,

midagi, mida ma ise ei mõistnud ? vist midagi roostikulinnust, ja mitte kangelastest.Mis see oli? Kust see tuli? Ja miksotsis see minu suud, mehe suudlihtsas paadis

Schelde jõel?Kuulasin eksegeetide juttu, ilma et oleksin teadnud,kas nad suudavad seletada seda soist maad.Ma ei uskunud, et me hakkame kunagi ehitama katedraale.

Pole midagi, kui te mind ei mõista. Suure jõelindi abajasvõisin ma teha pojaja teda hommiku-uduses valgusesõpetada tegema oma sõlmi.

 tõlkinud Ilvi Liive

Kirmen Uribe (Baskimaa)

VAADE MAAILMALEViis vaadelda maailma,Viis laulda vanade sõprade seltsis,Võtta müüri peal päikest.Viis osata oodata.

Viis puutuda kasepuid,Lugeda nahapindu,Viis lõunatuult nuhutada,Viis nuuksuda autos.

Mitte parim viis ehk,Mitte kauneim viis ehk,Liig iidne, liig väike ehk.

Viis kohata kellegi pilku,Viis küsida küsimusi,Viis võtta kinni kellegi käest,Viis näha unenägu.

Mitte parim viis ehk,Mitte kauneim viis ehk,Liig iidne, liig väike ehk,Ehk.

 tõlkinud Doris Kareva

KÄGUAprilli algul kuulis ta esimest kägu.Ei tea, kas meel oli rahutu,ei tea, kas ta igatses kaoses korda luua,aga ta pidi teadma, mis noote kägu laulab.

Järgmisel õhtul võttis ta vilepilli,läks metsa ja jäi ootama.Vilepill ei valetanud:kägu laulis si-sol.

See avastus jahmatas kogu küla.Kõik tahtsid järele proovida,kas kägu tõesti neid noote laulab.Aga tulemused ei läinud kokku.Igaühel oli oma tõde.Ühed ütlesid: fa-re, teised: mi-do.Ükski ei olnud teisega ühel nõul.

Kõik see aeg laulis kägu metsas ikka edasi.Mitte si-sol, mitte fa-re ega mi-do,vaid nagu tuhande aasta eestkägu laulis: kukku, kukku. Tõlkinud Hasso Krull

Mererid Davies (Wales)

MERINEITSI LAUL  rohetav oli mu armastusta soomus hõbe külm ja kirgasküüned kõik tal jäisedtähtsust täis oli mu armastusterav nagu täht

ja kaugele kaugele läks armastusta nimed kaotsis üle vee ja laineteja mu merelik süda tüüne tüünemu merimuutlik süda tüüne

 tõlkinud Kalju Kruusa

Robert Alan Jamieson (ðotimaa, Shetlandi saared)

SETTIR ? MÄGIKARJAMAATühja maa hirmu ei ole nüüd enam,kõik me peame seal aeg-ajalt ära käima.Miski ei hoia sind kinni, kui tahad öösel väljahingama värsket õhku ja piidlema kauget kuudvidukil silmi, otsima rada,mis viiks sind su kallima juurdekanarbiku kirbes leitsakus.

Oma pehmele palgele laotad lätete jahedat vett,heledalt laksuva oja ääres musi-musi, kalli-kalli.Võtad nüüd kinni ta käest, üle lillevaipades maate lähete, nahk puutub nahka, suu surub suud,oi mahedaid sosinaid seal, kus möiranud talv.

Sinna paigale jääte, ja ise kivi nüüd kannadõue, kiviktaimla ja kröö, ja sooja aseme jaoks,murdund oksarao paned vette, ajama juuri,neid on teil nüüd vaja, nii vähe on teil nüüd vajamuud kui üksteist, ja poiss tõi ju kaasaelusa juuretise kõhu all nahkkoti sees.

Kuid saatus teeb, et kõminal kukub müür,igast lõhest ja praost tuleb sisse vilu ja võõras.Koju tagasi tõmbute, sina ja poiss, seal on töökäsi vaja,kes peksaksid reht, laoksid õlgi, kaarutaks heinuja viljasaagi tooks varjule koduõue. tõlkinud Hasso Krull*kröö ? kariloomade lahtine söödahoidla mägedes

PUDELHay’si ingverilikööri pudelita keset laineid heitis,sees oma käekirjaga paber.

Hay’sil jääb kork kõvasti peale,küllap hoiab tindise teatekuivana kõigile lugeda.

Siit rannikult võiks see jõudaReykjaviki või Tromsosse,Helgolandi või Torshavni välja.

Ta ei kahelnud eal, et keegi tundmatuühel teisel kaldal mõõnaajalHay’si pudeli kätte saab.

Siis saabuski kiri. Keegi leidiski tapaguveega, kirjutas koos paari fotogaühelt tundmatult ülemeremaalt

– ülelahe  Eshnisist. tõlkinud Kalju Kruusa

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming