Keeleuudised

Sirp

Hõimupäevade mõttest Taas on hõimupäevad tulekul. Oktoobrikuu kolmandal nädalal jätkub soome-ugri maailmas vanim hõimurahvaid ühendav kultuuritraditsioon.        Nii juba 1931 aastast, sest nii leppisid soomeugri kultuurikongressil eestlased, soomlased ja ungarlased kokku. Vahepeal küll traditsioon katkes, kuid 1988. aastast on hõimupäevi taas peetud, aasta-aastalt üha laialdasemalt. Võrreldes 30ndate aastatega, on suurim muudatus Venemaa soome-ugri rahvaste osalemine hõimupäevadel, samuti selle traditsiooni kandumine nende rahvaste perre. Helsingis 2000. aastal toimunud soome-ugri rahvaste III maailmakongress kutsus soome-ugri rahvaid üles tähistama hõimupäevi oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Seega on hõimupäevad meie endi kätes.       

Miks siis me tähistame hõimupäevi? Eelkõige sellepärast, et enese sisse vaadata. Neil päevil on põhjust otsida teed ammustesse aegadesse ja mõelda selle peale, kuidas me eestlasteks saime. Mõelda meie keeles leiduvate sõnade peale, mis seovad meid hõimurahvastega ühte ja võimalik, et mõjutavad ka meie mõtteviisi. See on üheks võimalus kaitsta ja mõjutada oma rahvuslikku identiteeti, et jääda püsima üha enam globaliseeruvas maailmas. Seega on põhjust tunnetada oma keele- ja kultuurijuuri, leida end seeläbi rikkamana, suuremana ja vanemana. Kas meil või soome-ugri rahvastel on praeguses maailmas hea elada, kas me näeme ohtusid ja mõtleme neile? Kas oskame mõelda, et kui kaovad  Venemaa soome-ugri rahvaste keeled, mis saab siis? Kahtlemata pole hõimupäevad ellu kutsutud vaid tõsiste mõtete arendamiseks, tegelikult võiks hõimupäevi võtta soomeugriliste ideede ja mõtete päevadena. Ja miks mitte neil päevil mõelda oma toredate sõprade peale üle lahe ja idapoolsete soomeugrilaste seas, võtta ette midagi toredat, millest meie rahvuskultuur ja eneseteadvus võita võiks. Näiteks arvan, et meil on tõsine põhjus mõelda soomlaste peale, kelle osa meie keele  ja rahvuse, ka rahvusriigi kujunemises on raske ülehinnata. Teisi selliseid tähtpäevi, võiks öelda ühtsuspäevi meil ju pole.     

EV president Lennart Meri on oma läkituses 1996. aastal kirjutanud: „Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja  Kuidas me oleme? ”.     

Need on väga rasked ja tähtsad küsimused meile kõigile. Ilmselt on tähtis, et sellest räägitaks koolipingis, et see oleks üks osa rahvuslikust kasvatusest. Teiseks on väga oluline, et riik võtaks neil teemadel ja soome-ugri rahvastest enam rääkida. Miks mitte teha seda hõimupäevadel! Eesti, Soome ja Ungari koostöö oma rahvaste ja riikide tutvustamisel Euroopa liidus võiks  omandada märksa ulatuslikuma ja kaalukama dimensiooni kui seni. Kümnete hõimurahvaste keele- ja kultuurielu Venemaal vajab enamat teadvustamist nii Euroopas kui kogu maailmas. See on meie endi rahvuskultuuri ja – identiteedi küsimus.     

Jaak Prozes       

Oktoobrikuu hõimupäevade põhiüritused: 14. oktoobril Tartu ülikoolis, 15. oktoobril Viljandi pärimusmuusikakeskuses,  16. oktoobril Tallinnas Pirita lillepaviljonis. Vt http://www.fennougria.ee       

 

Keeleuuenduse poolt või vastu?         

Selle aasta 8. detsembril möödub 130 aastat eesti keeleuuendaja, tõlkija, literaadi ja pedagoogi Johannes Aaviku sünnist. Johannes Aaviku Selts koostöös Tallinna Teadlaste Majaga korraldab sel puhul 20. novembril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis rahvusvahelise konverentsi „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu”.       

Aaviku tegevus eesti keele uuendamisel on tekitanud juba algusest peale nii jäägitut imetlust kui ka niisama tugevat nördimust. Ilmne on aga see, et tema püüdlused eesti keelt rikkamaks muuta pole kedagi puudutamata jätnud – olgu või ise seda teadvustamata tema uudissõnu, tuletisi ja laensõnu (relv, veenma jpt) kasutades ning tema soovitet vorme (i-mitmus ja -ülivõrre, -maks jt) moodustades. Sestap on kohane sadakond aastat pärast Aaviku keeleuuenduse algust arutleda, kuidas see on mõjutanud meie arusaamu keele kui tunnetus- ja suhtlusvahendi olemusest ja  võimalustest.       

Juubelikonverentsil kõneleb Aaviku tehissõnade levikust Riikliku Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent Antoine Chalvin, kellel äsja ilmus mahukas prantsuskeelne monograafia keeleuuendusest. Esinejate hulgas on ka dr Hannu Remes IdaSoome Ülikoolist, Tallinna ülikooli emeriitprofessor Mati Hint ning Tartu ülikooli doktorant, komi Nikolai Kuznetsov, kes räägib komi keele uudissõnavarast.  Täpne kava on saadaval novembri algul.       

Lähemat teavet saab Jaan Õispuult (jaan.oispuu@mail.ee) või Peep Nemvaltsilt (peep.nemvalts@tlu.ee).

 

Järejekordne oskuskeelepäev Rahvusraamatukogus

Kolmapäeval, 6. oktoobril toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis VI oskuskeelepäev „E-keskkonna mõju terminikorrastusele“.

Infoühiskonna arenedes seisavad oskuskeelekorrastajad silmitsi mitme uue probleemiga: aegade vältel juurutatud ja käibivad oskussõnad ei sobitu alati e-konteksti, mistõttu tuleb luua uusi või mugandada vanu termineid. Kuigi IT ehk infotehnoloogia areneb jõudsalt, ei taga see veel täiuslike andmekogude veatut toimimist – kui sisu paigast, ei aita ka n-ö IT-ime.

Oskuskeelepäev keskendub sellele, kuidas mäluasutused (muuseumid, arhiivid, raamatukogud) e-keskkonnas toime tulevad, milliseid terminilahendusi otsivad või pakuvad. Käsitletakse e-riigi dokumendihaldust ning vaetakse e-õppe võimalikku mõju erialaterminoloogiale. Lisaks tutvustatakse tõlkimist ja terminiotsingut hõlbustavat MS Word-i tööriista.

Osavõtt tasuta, vajalik on eelregistreerimine!
Lisainfo ja registreerimine meilitsi Siiri.Lauk@nlib.ee <mailto:Siiri.Lauk@nlib.ee> või tööpäeviti tel 6307127

Siiri Lauk

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming