Keeleaasta 2016

Eesti 2016. aasta keele-elu iseloomustavad eelkõige muutused keele(haridus)poliitika kujundajate, koordineerijate, rakendajate, sh institutsioonide/asutuste seas.

TÕNU TENDER

Keeleteema koalitsioonilepingutes. Eelmise ehk Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppe (2015–2016) mõnedki peatükid (13, 15, 17 jt) sisaldavad üsna üksikasjalikult eesti keele arendamise ja õppimise-õpetamisega seonduvaid kavatsusi. Uues Eesti Keskerakonna, IRLi ja SDE koalitsioonileppes on kirjas, et seda ei koormata rohkete lubaduste ega paljude detailidega: valitsusliidu eesmärk on teha rohkem, kui leppes kajastatud. Vist seetõttu on seal eesti keele kui emakeele kohta vaid üks lause: „Eesti keele hoidmine ja areng on põhiseaduslik väärtus“. Mõneti põhjalikum on lepe lõimeküsimustes ja eesti keele õpetamise-õppimise teemal (ptk VI, „Integratsioon“): riigi kehtestatud keelenõuete täitmiseks lubatakse tagada kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavus, rajada Narva ja Tallinna eesti keele maja, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jne. Lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppekeskustes seatakse esimuseks eesti keele õppe kvaliteedi tõus, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja õpetajate täienduskoolitus jne. 2016. aastal ei ole veel võimalik väita, kumb koalitsioonileping on keele-elu vaatevinklist tulemuslikum.

Keeleministrite vahetused. Isiksuse rolli ajaloos ei tohiks alahinnata, ministri tarkusest, õppimissoovist ja -võimest, huvidest, kuulamis- ja kõnelemisoskusest, poliitilisest mõjukusest, vaistust, valitsemisaja pikkusest ja stabiilsusest, aga ka majanduse olukorrast jne sõltub valdkonna edendamisel palju. Iseseisvuse taastamise järel on Eestis kuulunud riigi keelepoliitika kavandamine Haridus- ja Teaduministeeriumi (HTM) vastutusalasse. Hoolimata asjaolust, et sõna „keel“ ei ole ministeeriumi nimes ega ministri ametinimetuses, võiks nimetada HTMi keeleministeeriumiks ning selle ministreid keeleministriteks. 2016. aastal on HTMi juhtinud kolm ministrit: Jürgen Ligi ja Maris Lauri (Reformierakond) ning Mailis Reps (Keskerakond). Minister Ligi üks eesmärk oli laiendada selge keele liikumist ning koolitada riigisektorit selge keele alal, kuid temast sai enne selle plaani teostumist välisminister. Maris Lauri süvenes kiiresti töösse, kuid tema ametiaeg HTMis jäi uue poliitilise koalitsiooni tekkimise tõttu väga lühikeseks. Mailis Reps astus haridusministri ametisse juba kolmandat korda, kuid niivõrd lühikese ajaga ei ole ta jõudnud veel valdkonda süüvida. Arusaadavalt muudab ministrite vahetus mõneti ministeeriumi töökava ning -rütmi, kuid tõenäoliselt ei jää varem kavandatud Eesti keelestrateegia aastateks 2018–2027 tellimata ega koostamata.

Lõpevad Eesti keelenõukogu (EKN) praeguse koosseisu volitused. Vabariigi valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustava EKNi senise koosseisu (2011–2016) volitused lõpevad sel aastal. Praeguseks pole veel päris selge, kas uus EKN on pigem akadeemiline ekspertide kogu või poliitilis-ametkondlik juhtorgan, mida juhib minister ja kuhu kuuluvad teiste ministeeriumide kõrged ametnikud.

Kaotati SA Innove keelekeskus. 2012. aastal anti SA-le Innove üle varasema Riikliku Eksami- ja Kvaliteedikeskuse (REKK) ülesanded. 2016. aasta veebruarist kaotas SA Innove struktuuriuuenduste käigus oma koosseisust keelekeskuse, mille ülesanded jaotati testide keskuse, õppekava- ja metoodikakeskuse ning osaliselt uuringute ja arenduskeskuse vahel. Uues struktuuris on keelevaldkonna süsteemne arendamine killustunud: seosed õppekava rakendamise, testimise, e-testimise jne vahel on hajusad. SA Innove on eksamite korraldamises vilunud, kuid keeletestide arendustegevus on saanud tagasilööke, mitmed valdkonna asjatundjad on asutusest lahkunud, täiskasvanute eesti keele tasemeeksamite arendamine jpm vajab taas ülesehitamist.

Eesti Keele Instituut (EKI) jätkab iseseisvana. Nii 2015. kui ka 2016. aastal erutas üldsust nn Gunnar Oki raport, eriti selle üks punkt, kus esitati ettepanek Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk ümber kujundada. See pidavat suurendama asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku kestlikkust. Samas esitati ettepanek ühendada Tartu ülikooliga (TÜ) mitu teadus-arendusasutust, sh EKI. Koostatud analüüsides kerkisid esile ühinemisega kaasnevad küsitavused, mured ning ohud. EKI ühendamine TÜga tähendanuks, et riik loovutab autonoomsele ülikoolile olulise osa riikliku keelepoliitika ja keelekorralduse instrumentidest. Riigi võimalused keele-elu korraldamisel väheneksid, asjaajamine aeglustuks, muutuks ebaefektiivsemaks ning vastutus hajuks. EKI võimaliku liitmisega muudetaks tõenäoliselt Eesti keelepoliitika aluseid. Teemasse süveneti ning asja arutati, EKI võimaliku ühendamise kohta ülikooliga võtsid septembris seisukoha nii Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kui ka Eesti keelenõukogu (EKN). TAN toetas ühendamist, EKNi arvates on eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast kõige parem lahendus EKI jätkamine oma praeguses staatuses. Uue valitsuskoalitsiooni moodustamisel novembri keskel teavitati üldsust asjaolust, et EKIt on eesti keele arendamisel iseseisva institutsioonina vaja, seda ei suleta ega ühendata ülikooliga.

Moodustati riigikeele nõukoda. Mais loodi HTMi algatusel riigikeele nõukoda, mis ühendab keeleõppe institutsioone ning vahetab ja jagab teemakohast teavet.

Staatusekorraldus ja keeleõpe. Eesti keel on meie riigikeel ja ELi ametlik keel, mida kasutatakse kõigis olulistes funktsioonides ja õpitakse üle maailma, hoolimata asjaolust, et Eesti muukeelsete elanike keeleoskus on ebaühtlane ning leidub neid, kes seda õppida ega osata ei soovi. Akadeemilise välisõppe eesmärk on laiendada Eesti huvi kandepinda. Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida u 30 kõrgkoolis nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Pekingi teinegi ülikool, BISU (Beijing International Studies University – Pekingi Rahvusvaheliste Uuringute Ülikool) avas eesti keele eriala. Eesti keele ja kultuuri õppimise võimalused, kvaliteet ja huvi pole õpetuskohtades küll igal pool ühesugune. Eesti keelt ei saa kõnelejaskonna arvukuse poolest võrrelda nn suurte keeltega, ent pole põhjust eesti keele ja kultuuri huvi alahindamiseks välismaal. HTMi andmeil õppis väliskõrgkoolides 2015/2016. õppeaastal eesti keelt u 1000 üliõpilast.

Brüsseli Laekeni eeslinna IV Euroopa Koolis avati novembri lõpus eesti sektsioon, mis on Belgia eestlastes vastakaid tundeid tekitanud. Kool jääb eestlaste elupaikadest kaugele, kuid sel sügisel alustas seal siiski õppetööd 18 eesti õpilast, neist viis eesti sektsioonis. Seni on eesti lapsed käinud Brüsseli II Euroopa Koolis (seal eesti sektsioon puudub), mis asub Woluwe linnaosas. Selles koolis õpib 155 eesti last – nemad peaksid saama seal päevas ühe tunni eesti keele õpet.

Septembris alustas neljandat korda uut õppeaastat Üleilmakool. Selle tegevust korraldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts, mida rahvuskaaslaste programmi kaudu toetab HTM. Üleilmakooli sihtrühm on välismaal elavad Eesti lapsed: sel õppeaastal 158 õpilast 20 riigist. E-koolis on V–IX klassi õpilastel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu ja geograafiat ning matemaatikat. Kursused aitavad välismaal elavatel lastel eesti keele oskust säilitada, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. Õpetajad on Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima. Üleilmakooli eeskujuks on Soome e-põhikool.

Keelekorpused. EKI väikeste murdesõnastike sarjas ilmus märtsi algul „Idamurde sõnastik“, detsembri algul saadeti trükikotta „Kihnu sõnaraamat“, juunis esitleti Inge Käsi koostatud esimest veebipõhist u 6000 märksõnaga „Seto sõnastikku“ ning EKI, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud „Eesti kohanimeraamatut“, oktoobris Jüri Viikbergi veebisõnastikku „Alamsaksa laenud eesti keeles“ ning Ene Vainiku eestlaste tundeid selgitavat raamatut „Eesti tunded. Sõnaportreed“. Hilissügisel alustati EKI ja TÜ teadlaste koostöös eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatu koostamist ning tehti ettevalmistusi eesti viipekeele e-õigussõnastiku koostamiseks.

Keeletehnoloogia. Oktoobris tutvustas Elisa raamatute iselugejat, mis võimaldab kõnes esitada, s.t eesti keeles ette lugeda kõiki Elisa raamatukogu raamatuid. Iselugeja kasutab EKIs loodud kõnesüntesaatorit.

„Pärjad pandi pähe“. Valitsus määras Wiedemanni keeleauhinna kapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. 2015. aasta keeleteo rahvaauhind anti Paul Koklale „Hiiu sõnaraamatu“ koostamise ning nn ministrite auhind EKI-le e-keelenõu eest. 2016. aasta selge sõnumi auhinna said Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee tutvustus, Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu gümnaasiumiõpik „Eesti keele allkeeled“, Tervise Arengu Instituudi video „Muuda auto suitsuvabaks“ ning Maksu- ja Tolliamet oma tegevusega. Eesti Teadusagentuuri peaauhinna audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvisid EKI keeleklipid.

Eesti Teadusagentuuri peaauhinna audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvisid EKI keeleklipid.

Eesti Teadusagentuuri peaauhinna audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvisid EKI keeleklipid.

Kaader videost

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht