IV Põhjamaade luulefestival

 

Aleksander KuðnerTõlkinud Linda Ruud Meie poeedidJah, tõesti skeemi austab Baratõnskija igaüks näeb Feti stiilitust,Blok varjatult on sakslaslik-pedantnening Annenskil on kevad leina-must.Tsvetajeval fanaatiline muusa,Ahmatoval see kõrgelendne stiil.Kuzmin poseerib. Pasternakil lausamaitsevaesus: lobisemiskirg.On Mandelðtami värsid nikerdatudja Zabolotskil veidi kitsas hing.Teeb soojaks südame see särav ring ?ja need on ainult nende väiksed patud.

Nicolaj StochholmTõlkinud Maarja Laur ja Ülev Aaloe

Küüntelaev  (tsüklist ?REIS?) Heida maha kuuldes kolme tontlikku kutsungit surnud telefonist, heida maha ja suudleoma naist või võõrast või ühtteist surisevate lampide valguses,kümne-aastane poiss oma esimeselaevaga, mis tähtsust sel onhaara temast kinni kui kõigest muustmis süütu, hingesid ei saavastutusele võtta, õigust kiusatakse taganagu seda kitarrisoolot, mille ma kohe üles kirjutan, heida see minema naguigasugune teinegi katse ollaterviklik ja keskendunud praegusel hetkel

penelope.gr

Surelikud kõhuorjad mulla alla torgatud  see ei saa ju ometi olla cool et ma pean ikka edasi au sees hoidma ja kasutama elu mis vangismu oma rumaluse võrgusja süütundes liha eeskõik mida maiialgi ei saaöeldudselõigelsilmapilgulkui astud sisseuksest ja näed läbikogu mu elu selle punktinikus film katkeb ja sina alustadkangakudumist algusest kuni omaristini ja mul on hirm et hakkan sullekaotama, jah, see oli pime ja tormine öö

 Claes AnderssonTõlkinud Mati Sirkel1997

(positive thinking)Maa-alustes asjades olen ma rohkem maine,  rohkem nägija.Ma külvan lootust, lõikan nägemusi, külvan kevadet,  lõikan sügist.Külvan armastust ja saan armastust vastu.Olen külvanud vihkamist, kuid jäänud ilma lõikuseta, ilma viljata,   mida peksta.Olen külvanud pettust ja saanud pettust vastu, kümnekordselt.Maa-alustes käikudes, mäkrade, kloaagi   ja vihmausside seltsis võin ma näha.Näen siis musta, musta mustas  mustas.Ma uinun ja unenäos pöördun maa peale tagasi.On juunikuu, päike kiirgab, kõik õitseb,  kubiseb, kihab, heljub, keerleb, lendleb.See on vaevalt väljakannatatav, nii palju elu, nii palju  kilomeetreid õnne.Olen õnnelik inimene, ma rõõmustan kuni lõhkemiseni,  et olen siin maa peal ikka veel olemas.Lapselapsed ütlevad uuuii ja mõtlevad seda iga   välgatusega oma silmis.

Brüssel on kuulus oma päikselise ilma ja  prügikoristuse poolest.Mu potents ja mu hambad pole kunagi  paremad olnud.Igal vabal hetkel kuulan Wagnerit ja  loen jaoti Prousti.Pole traagiline, kui sind lämmatavad ja söövad   väikesed loomad.Minu karjäärile on paanilised atakid  läbitud staadium.Poliitika: kuidas respekteerida seda, kes  mõtleb teisiti, ja kuidas olla aus.Mul ei teki kunagi tahtmist karjuda oma naise peale.Sügis on minu aastaaeg, selginemise, mõtluse aeg. Kõige rohkem meeldib mulle olla üksi, varahommikuti  surnuaial.Ma olen õnnelik inimene.

Inger Mari Aikio-ArianackTõlkinud Eeva Park

Taevas täis kuldseid tuuli

1.Kui me kordsüleleks tundurilkõrgel ja ainsate inimestena

hiireviu karjepika loo algusenarüüdi joig veinina

jäärebase salajane pilkteerajana valgete pilvedekõige kaunimasse muinasjuttu

2.tõmban ennast su sülelussepõgenen peksvat tuult

see ei ole mu koduja tundrukasedkraabivad mu soojuse kristallideks

unustan jäämis tõuseb soontesse

pimedus sulatab mu minaja ma ei teamillal härmatis võtab võimu

 Tomi KontioTõlkinud Kalju Kruusa

TipusEnamasti olen istusklenud aknalaual,klaasile nõjatunud, seitsmendal korrusel.Viking Line?i tuhatoos on nagu pehmeokkaline siil,ajuti panen talle ühe okka juurdeja siis jälle najatun klaasile.Mõni mill minu ja kukkumise vahel.Olen tipus, need, kel on raha, kükitavad,kõnnivad kummargil läbi vihma,tagajalule tõusnud sitikadveeretavad oma hirmu, ja mina, kuski ülal,mõne milli kaugusel kukkumisest,hingan aknaruudu halliks ja vaatan,kuis see taas selgineb, kuis hetkeline hägusustõmbub kokku, ühekorraga, rutuga.tõmbasin tikku, metsa hääl,ja mõte, et noorimgi on juba neliteistja et aastad on järsku must üle tormanud,mu maha jätnud, aknalauale, istuma.Ja jälle saab siil uue okka, see kõrvetab enda kinni.Hingan akna graniidiksja joonistan sinna kähku oma nimetähed,millest tuleb rist, ja mis siis valgustub,aknalaual, seitsmendas taevas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming