Aaviku Selts 20aastane

Peep Nemvalts, Johannes Aaviku Seltsi esimees

Kõnekoosolek 28. septembril kell 15 TLÜs (S-240) Johannes Aavik nagu paljud teised pagulasharitlased oli Nõukogude okupatsiooni ajal persona non grata. Üksnes poolsalamisi oli võimalik tema isikut, tegevust ja ideid käsitleda. Kui teaduslikku uurimistööd üldse õnnestus teha, siis üksnes vaevaliselt hangitud erilubadega, millega lasti raamatukogu kinnisesse, salahoidlasse tutvuma Aaviku kirjutistega. Alles Eesti taasiseseisvaks mõtlemise aegu sai keelemehest jälle põhjalikumalt kõnelda – ning 1992. aasta 26. septembril asutatigi Johannes Aaviku Selts. Seltsi asutamist ja eellugu meenutab pidupäevakoosolekul Tallinna ülikoolis 28. septembril seltsi hing ja pikaaegne esimees, nüüdne auesimees mag Helgi Vihma. Seltsi peamisi eesmärke on selgitada Johannes Aaviku osa eesti rahvuskultuuris, tutvustades teda keeleuuendajana, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, kirjanikuna, seltsitegelasena, pedagoogina – ning sedakaudu laiemaltki aidata harida eesti kirjakeelt, edendada keelekultuuri.

Need sihid silme ees, on korraldatud hulk kõnekoosolekuid Eesti eri paigus, ent ka Stockholmis (1993). Aaviku juubeliaastail on peetud rahvusvahelisi konverentse: koostöös Saaremaa muuseumi ja Tallinna ülikooliga Kuressaares „Aavik kui keeleuuendaja” (1995), „Keelteoskus kui kultuuri osa” (2000, artiklikogumik Tallinna pedagoogikaülikooli läänemere-soome keelte õppetooli üllitisena 2001) ning „Tõlkimine kui kultuuri osa” (2005), koos Tallinna Teadlaste Majaga korraldati pealinnas konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu” (2010).

Selts on hoolitsenud Aaviku arhiivi säilimise ja tutvustamise eest, koostades mitu näitust. Seltsil on Johannes Aaviku loomingu kirjastamise ainuõigus, mille andis üle seltsi auliige mag Paul Laan, pikaaegne Aaviku pärandi hoidja Stockholmis. Tänu Paul Laanele jõudis Eestisse tagasi ka Aaviku raamatukogu ja arhiiv, mis on talletatud Tartus kirjandusmuuseumis. Selts publitseerib kahte väljaandesarja: „Keeleuuenduse kirjastiku” A-sarjas üllitatakse J. Aaviku töid, B-sarjas avaldatakse konverentside ettekandeid, uurimusi ja arhiivimaterjale.

A-sarjas on taasilmunud E. A. Poe’ novellid Johannes Aaviku tõlkes (1995), pseudonüümi J. Randvere all avaldet jutustuse „Ruth” erilises kujunduses uusväljaanne (2000, kujundanud Ruth Huimerind, Jüri Lõun, Anneliis Aunapuu), „20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede, tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks” (2005, faksiimiletrükk Helgi Vihma ja Peep Nemvaltsi eessõnaga), „IDEEPE. Johannes Aaviku ideede päevik”, Helgi Vihma ja Aili Norbergi pikaaegse töö vili (2010, koostöö TEA Kirjastusega).

„Keeleuuenduse kirjastiku” B-sarjas on üllitatud Helgi Vihma koostatud bibliograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus” (2000) ning neli köidet „Artikleid ja arhivaale” (I 1994, II 1999, III 2004 ja IV 2012). Viimast esitletakse ka 28. septembri kõnekoosolekul.

Seltsil on läbi aastate olnud liikmeid ka Lätist, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Kanadast ja USAst. Seltsi auliikmeiks on olnud valitud Paul Alvre (1921–2008), Kaljo Käärik (1917–2008), Paul Saagpakk (1910–1996), Fanny de Sivers (1920–2011) ja Eduard Vääri (1926–2005). Koosolekul vaadatakse katkendit aastail 1990–1995 vändatud portreefilmist „Suur Saagpakk” meenutamaks tema kaudu teisigi manalasse varisenuid. Varem valitud auliikmeist saame seltsi juubelil tänada lisaks Paul Laanele ka Enda Naabrit Kuressaarest, tema tõhusal eestvõttel tähistas selts 31. augustil Saaremaa pealinnas ka Aavikute majamuuseumi 20. aastapäeva. Tänavu valis selts kolm auliiget: akadeemik Huno Rätsep Tartust, dr Juta Kõvamees-Kitching Vancouverist ja dr Vahur Linnuste Pariisist. Viimane kõneleb reedesel koosolekul teemal „Johannes Aavik esteedi ja humanistina“, meenutades oma kokkupuuteid keeleuuendajaga.

Noort Aaviku-huviliste põlvkonda esindab sel kõnekoosolekul Tallinna ülikooli doktorant Jekaterina Mištšenko, tutvustades kevadel kaitstud magistritööd „Johannes Aavik keelekorraldajana Rootsis (1944–1973). Keeleuuenduse õppevõimalusi koolitunnis”.

Kõik huvilised on teretulnud, kui teatavad osavõtusoovist 25. septembriks aadressil aavikuselts@gmail.com.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming