Vahetusüliõpilased Tallinnas piire ületamas

Hanneleen Pihlak

Teatriõpe teises ühiskonnas ja keeles paneb uue pilguga nägema oma teatri traditsioone. Londoni teatrikooli tudengid õppisid meie lavakoolis kolm kuud, lõputööna valmis kompositsioon Brechti näidendi „Kaukaasia kriidiring” alusel.maria lee liivak

Jaanuarist märtsini õppisid Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikoolis taas vahetusüliõpilased Londoni teatrikoolist, Rose Brufordi kolledžist. Üliõpilasvahetus lavakunstikooli ja Rose Bruford kolledži vahel kestab  juba kaheksandat aastat. Seekordne vahetus oli rahvarohkeim, Londonis õppis 17 lavakunstikooli teise kursuse näitleja õppesuuna tudengit ja Tallinnas 16 kolledži üliõpilast. (Võrdluseks: esimesel vahetusaastal olid numbrid 7 ja 8, eelmisel aastal 11 ja 13.) Sel aastal liitus Londoni tudengitega ka kaks üliõpilast Türgist, Ankara riikliku konservatooriumi Hacettepe ülikoolist. Nemad jäävad lavakunstikooli õppeaasta lõpuni.

Londoni teatrikooli tudengid, kes on pärit Inglismaalt, Šotimaalt, Islandilt ja USAst, läbisid Eestis kolmekuulise ingliskeelse programmi: õpiti kõnetehnikat, akrobaatikat, ansamblilaulu, tantsu, eesti teatri ajalugu, eesti keelt, hääleimprovisatsiooni ja näitlemist. Näitlemisõppe lõputööna valmis õppejõudude Kärt Tominga ja Ingo Normeti juhendamisel Bertolt Brechti näidendi „Kaukaasia kriidiring” alusel, kompositsioon mis kanti ette 17. ja 18. märtsil lavakunstikooli mustas saalis. Lisaks esineti Kalevi spordihallis akrobaatikakavaga ning muusika- ja teatriakadeemias hääleimprovisatsiooniga.

Välisüliõpilastega juba neljandat aastat töötanud Kärt Tomingas kinnitas, et seekord oli tegemist väga tugeva näitlejatrupiga, kuid õpetamise ja prooviprotsessi tegi keeruliseks meie teatriõppest erinev taustsüsteem.

Rose Brufordi kolledž ei ole mitte ainult näitekool, vaid teatrikool kõige laiemas mõttes. Tallinnas viibinud tudengite õppesuund „Euroopa teater” („European Theatre Arts”) annab lõpetajatele laiapõhjalise ettevalmistuse, tähelepanu pööratakse nii teatripraktikale kui teooriatele.

 

Mis oli piiride taga?

Euroopa teatri programmi keskmes on piiride ületamise mõiste. Piire soovitakse ületada esmalt teatripraktikasiseselt, mistõttu ei tõsteta esikohale ühtegi teatriga seonduvat valdkonda. Uuritakse nii lavastaja, näitleja, näitekirjaniku kui teatrikunstniku rolle ning vaadeldakse neid ajaloolises, sotsiokultuurilises ja poliitilises kontekstis. Olulise osa programmist moodustab õppimine ühe Euroopa riigi teatrikoolis (ülejäänud sama õppekava tudengid olid vahetuse korras näiteks Barcelonas, Madridis ja Bratislavas). Seega ületatakse ka maade, kultuuride, keelte ja selle kaudu teatrikunsti eri vormide piire ning pööratakse tähelepanu sellele, kuidas mõjutab ja kujundab konkreetne kultuurikontekst teatriprotsessi.

Kohtusin välistudengitega mõned tunnid enne „Kaukaasia kriidiringi” teist etendust ning palusin neil rääkida oma kogemusest vahetusüliõpilasena Eestis ja lavakunstikoolis ehk teisisõnu kirjeldada, mis ootas neid ületatud piiride taga.

Just kultuuripildi avardumist pidasid paljud vahetuskogemuse juures kõige kasulikumaks. Teistsuguse kultuuri keskel saadi teada palju uut iseenda ja inimkäitumise kohta ning mõisteti, kui suur roll on ajalool kultuuri kujunemise ja arenemise juures.

Lavakunstikoolist ja sealsetest õppejõududest räägiti vaid ülivõrdes. Äärmiselt positiivsena toodi välja lõhe puudumine üliõpilaste ja õppejõudude vahel. Kooli väiksuse tõttu kogeti individuaalset lähenemist, millest tudengid suures Rose Brufordi kolledžis puudust tunnevad. Eestis oli õpetajatel piisavalt aega ja ruumi igaühele tähelepanu pöörata, õpilase-õpetaja suhe oli iga üksikisiku seisukohalt väga hea ka kaheksateistkümneliikmelises grupis. Kõige rohkem hinnati tugevat kokkukuuluvustunnet, mis tekkis tänu kõikide lavakunstikooli töötajate sõbralikkusele, vastutulelikkusele ja abivalmidusele.

Väga oluliseks pidasid tudengid nii vaimset kui füüsilist eneseületamist, mida õpe Eestis neilt nõudis, ning kasvanud eneseusku, mis selle tulemusel tekkis. Programmi mitmekesisus ja igakülgne treening avardasid üliõpilaste oskusi ning aitasid saada mitmekülgsemateks esinejateks.

 

„Kaukaasia kriidiring”

Euroopa teatri programmi laiapiiriline olemus ei võimaldavat üksikutes valdkondades süvitsi minna, seega olid kiirete improvisatsioonidega harjunud tudengid hämmastunud, kui sügavalt ja kaua Eestis lavastust ette valmistades ainesse sukeldutakse, loogikat otsitakse, materjaliga töötatakse.

Kuna „Kaukaasia kriidiringi” näol ei ole tegemist iseseisva lavastusega, vaid tudengite ühe õppeperioodi kokkuvõttega, võib seda nimetada õnnestunud ja kasulikuks projektiks. Kompositsioon sisaldas nii laulu, tantsulist liikumist kui akrobaatikat, võrdlemisi suuri tekstimassiive, koomikat, tundelisust, koorkõnet ja täpset partneritunnetust nõudvat ansamblimängu, ühesõnaga, pakkus suurepärase võimaluse kasutada üliõpilasvahetuse jooksul õpitut reaalselt laval rollis.

Euroopa teatri programmi aluseks on usk, et teatriõpe ja -kogemus mõnes muus ühiskonnas ja keeles paneb uue pilguga nägema ja uutmoodi mõistma omaenda teatripraktikat ja traditsioone. Loodetavasti on see usk 2008. aasta välisüliõpilaste puhul õigustatud. Kui Eestis viibimine avardas tudengite kultuuripilti ja maailmanägemist ning lavakunstikoolis õppimine arendas neid kui näitlejaid, ei ole kasu kindlasti ühepoolne. Tegemist oli Eesti kultuuri ja teatriõppe järjekordse eduka tutvustamisega, selle viimisega maailma.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming