Ülo Tonts 6. V 1931 – 19. XI 2016

Möödunud laupäeval lahkus meie hulgast viljakas kirjandus- ja teatriteadlane ning kriitik Ülo Tonts.

Ülo Tonts sündis Valgamaal Laanemetsa talus põllutööliste pojana, õppis Hargla ja Laanemetsa algkoolis ning lõpetas Valga I keskkooli. Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas õppis ta aastail 1949–1954, lõpetades selle eesti filoloogina. Seejärel oli ta õpetaja Tartu II ja VIII keskkoolis.

1957. aastast peale hakkasid ajakirjanduses ilmuma tema kirjandus- ja teatriarvustused ning 1960. aastast oli ta üha enam seotud teadustööga: esmalt Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirandina Tartus (1960–1962), seejärel vanemteadurina Eesti Kirjandusmuuseumis (1963–1966) ning taas erisugustel ametikohtadel KKIs kuni aastani 1994. 1998. aastal kuulus Ülo Tonts ka Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koosseisu.

Uurimistöö kõrvalt pidas ta aastail 1989–1996 loenguid Tartu ülikoolis eesti kirjanduse õppetooli lektori ja dotsendina, samuti Viljandi kultuurikolledžis ning kuulus Eesti Muusikaakadeemia teatriajaloo rühma. 1966. aastast oli Tonts Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Teatriliidu liige.

Filoloogiakandidaadiks sai Ülo Tonts 1967. aastal väitekirjaga Rudolf Sirge loomingust. Talle omase pikaajalise süvenemise märgina ilmus lühimonograafia Sirge kohta 1974. aastal ning pälvis Juhan Smuuli nimelise aastapreemia. Kuna Tonts oli arvustanud ja käsitlenud oma artiklites ka Smuuli teoseid, jõudis monograafilise ülevaateni seegi teema (1979). Töö mõlema autori loominguga aga sellega ei lõppenud: Ülo Tontsu koostatud on Rudolf Sirge „Teoste“ köited IV–VII (1978–1980) ning Juhan Smuuli „Teosed“ I–VII (1986–1990). Samal ajal ilmus tema sulest pidevalt artikleid ja arvustusi, mille paremik on koondatud valimikesse „Poolt ja vastu“ (1975) ja „Vaateid ja väiteid“ (1982). Samal ajal tegi ta ka ulatuslikku kaastööd „Eesti kirjanduse ajaloo“ IV ja V köitele ning koostöös Endel Mallese ja abikaasa Reet Krusteniga jõudis trükki eesti kirjandust populariseeriv seeria vene keeles.

Eesti iseseisvumise ja erifondide avanemise ajal süvenes Ülo Tonts pagulaskirjandusse ning temast sai üks pagulasproosa ja memuaristika viljakamaid käsitlejaid: juba 1991. aastal ilmus koos Karl Muru ja Piret Kanguriga kirjutatud ülevaade „Väliseesti kirjandus“, 2008. aastal UTKK väljaandel lõpuks kaante vahele jõudnud mahukas „Eesti kirjandus paguluses“ sisaldab mitmeid Ülo Tontsu kirjutatud autorikäsitlusi ja ülevaate paguluses ilmunud memuaristikast.

Omaette raamatutena nägid ilmavalgust artiklikogumik „Klassikuks kodust kaugel“ (2006) ning Ilmamaa sarjas „Eesti kirjanikke“ monograafiad „Valev Uibopuu“ (2004), „Pedro Krusten“ (2007) ja „Ilmar Talve“ (2009). Lõpetamata jäi pikem uurimus Mats Traadi proosast (üks peatükk jõudis küll ilmuda Loomingu selle aasta maikuu numbris). Ülo Tontsu kõiki autorikäsitlusi iseloomustab taktitunne ja hea psühholoogiline intuitsioon ning elu ja loomingu sidus tõlgendus.

Kahte muusat võrdse kiindumusega teeninud Ülo Tonts oli ka viljakas teatrikriitik. Ta vajas ning armastas teatrit. Heatahtlikult ja mõistvalt jälgis ta eesti teatri arengut ligi poole sajandi vältel, kirjutades arvustusi, loomingulisi lähivaatlusi ja ülevaateid. Teatrit nägi Tonts rahvusliku institutsioonina ning hoidis eriti silma peal eesti algupäranditel ja nende uutel tõlgendustel.

Ulatuslik valik arvustusi ja mõtisklusi aastatest 1964–2005 ilmus pealkirja all „Liiga palju head teatrit“ (2009). Teatriuurimusliku koguteose „Eesti sõnateater 1965–1985“ ühe autorina süvenes Tonts Vanemuise teatri ajalukku, mida ta oli teatri loomenõukogu liikmena lähedalt jälginud 1970. aastatest peale. Selle töö viljaks ja edasiarenduseks on raamat „Kolmkümmend aastat teatriehitamist“ (2006), mida autor ise nimetas teatriloo sugemetega jutustuseks Vanemuisest Kaarel Irdi juhtimise all.

Ülo Tonts pälvis mitu korda Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna ning 2010. aastal Priit Põldroosi nimelise auhinna pikaaegse teatriuurimusliku ja pedagoogitöö eest nii kirjanduse kui ka teatriteaduse alal.

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus

Ajakiri Looming

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming