Ugala rahva remondiaasta

Kristiina Alliksaar: „Usun, et suudame peagi remonditud teatrimaja väärika sisuga täita.“

TAMBET KAUGEMA

Kristiina Alliksaar

Kristiina Alliksaar

Heigo Teder

Viljandis Valuoja kaldapealsel 1981. aastal valminud Ugala teatrimaja – arhitektideks Irina Raud, Kalju Luts ja Inga Leon (praegu Inga Orav) – läheb tänavu juulis remonti, et tuleva aasta oktoobris avada taas uksed juba põhjalikult uuendatuna. Ugala teatrile tähendab see aga ühte hooaega kodumajast eemal. Juba pisut rohkem kui aasta Ugalas teatrijuhi ametit pidanud Kristiina Alliksaare sõnul ehitatakse selleks ajaks Viljandisse Pargi tänava vanasse, tühjalt seisvasse tööstus­hoonesse ajutine teatrisaal, ligi 250 istekohaga black box.

Kahtlemata on teie kui teatrijuhi esimese ametiaja keskne sündmus Ugala maja remont. Kui palju see maksma läheb ja mida teater selle raha eest saab?

Kristiina Alliksaar: Praeguse seisuga on riik eraldanud Ugala teatrimaja remondiks kümme miljonit eurot. Kas sellest summast piisab, selgub, kui on läbi viidud ehitus- ja tehnikahanked.

Ugala suure saali suurim muudatus on see, et vahetatakse välja kogu lavatehnika ja lavakate: pöördlava, akside süsteem, kõik, mis tõuseb ja langeb nii laval kui ka selle kohal. Väike saal, mis praegu on kolmnurkse kujuga, muutub nelinurkseks täismõõtu black box’iks koos kõige seal vajamineva tehnikaga. Kolmas suur muudatus puudutab publiku liikumist: keldrisse ehitatakse publikuala, tänu millele ei puutu, kui mõlemas saalis üheaegselt etendus toimub, suure ja väikese saali publik kokku ega sega üksteist. Nii on meil pärast remonti võimalik anda mõlemas saalis korraga etendusi. Teeme kõik, et saalide heli üksteist enam ei segaks. Kohvik, kuhu pääseb praegu ainult läbi teatri fuajee, saab lisasissepääsu ning on tulevikus külastajatele avatud ka siis, kui parajasti etendusi pole. Teatrimaja fassaadilt kooritakse maha 6000 ruutmeetrit vanu väsinud telliseid ja asendatakse need uute samasugust tooni tellistega.

Kas Ugala remondi puhul kehtib muinsuskaitselisi piiranguid?

Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku võtta Ugala teatrimaja muinsuskaitse alla. Praegu ei ole minister seda otsust veel allkirjastanud, kuid ilmselt lähiajal see juhtub. Mingid piirangud tulevad: peamiselt puudutavad need hoone välisilmet ja publikuala, teatri tagumistes ruumides saame pisut vabamad käed, võime neid rohkem oma vajadustele kohandada.

Kas praegu oli päris viimane hetk remonti teha, enne kui maja oleks hakanud kokku varisema?

Seda kindlasti, üsna viimane vint. Paar kuud tagasi korraldati teatrimajas hariduskonverents ja selle külalistele pidid krohvitükid peaaegu kaela kukkuma. Eks Nõukogude ajal oli ehituskvaliteet kehv ja lõpuni ei tea praegugi, milliseid vigu hakkab maja konstruktsioonidest remondi käigus välja tulema. Kui oleme võrrelnud kunagist projekti ja tegelikku hoonet, siis päris palju on ikka teistmoodi. Teatris on näiteks ligi viissada ust, millest suurem osa on igaüks eri mõõtu – kuidas see tookord nii tehti, ei oska öelda. Pidev mure on lavatehnika pärast: igal etendusel hoitakse hinge kinni, kas pöördlava ikka läheb käima ja jääb pärast ka seisma või mitte.

Olukorras, kui teatrimaja on kogu hooaja remondis, tuleb teil otsida uusi mängupaiku nii Viljandis kui ka väljaspool seda. Kus näeb Ugalat mängimas?

Alguses oli suur ja uhke plaan, et leiame igale lavastusele Viljandis uue mängukoha. Käisime mööda linna ning vaatasime võimalikke paiku, kus saaks etendusi anda, ent põrkasime kokku probleemiga, et kõikjal on plaanid juba pikalt ette ära tehtud ja regulaarset teatritegevust oleks sinna keeruline paigutada. Ka logistiliselt ja korralduslikult tundus mõistlikum koondada Ugala tegevus selleks remondihooajaks siiski enam-vähem ühte paika. Seetõttu ehitame Viljandisse Pargi tänava vanasse, tühjalt seisvasse tööstushoonesse ajutise teatrisaali. Sellesse black box’i tuleb ligi 250 istekohta ning seal saab mängida nii väikese kui ka suure saali lavastusi. Tollesse tööstushoonesse kolime ajutiselt kogu teatriga, sinna lähevad ka kontor, töökojad, laod jms.

Viljandis jääme kindlasti kasutama ka Sakala keskust ehk vana nimega kultuurimaja – seda eelkõige lastelavastuste mängimiseks, et lastel oleks mugav kesklinnas teatrisse tulla. Üks sügisestest uuslavastustest esietendub ka Kondase keskuses. Mõistagi sõidame oma lavastustega mööda Eestit veel rohkem ringi, kui seda seni oleme teinud.

Kas olete puutunud kokku tundega, et Ugala teatrimaja on Viljandi kohta liiga suur?

Seda ma ei arva. Oleme suutnud tuua teatrimaja katuse alla päris palju lisategevust – kas või kultuuriakadeemia tudengitele praktikavõimaluste pakkumine –, mis aitab hoonet paremini rakendada. Mida rohkem on majal sisu, seda vähem on põhjust ruumide suurusele tähelepanu pöörata. Usun, et suudame peagi remonditud teatrimaja väärika sisuga täita.

Milliseid muudatusi olete viinud teatrijuhina Ugalas ellu oma esimese 15 töökuu kestel? Kui remont kõrvale jätta, siis mis on olnud peamised teemad, millega on tulnud tegelda?

Teatris – ja ilmselt mitte ainult teatris, vaid paljudes organisatsioonides – on kõige keerulisem personaliteema. Kuidas panna meeskond üheskoos hingama ja ühise eesmärgi nimel töötama. Ei saa salata, olulist rolli mängib ilmselt ka see, et Ugalas on Eesti teatritest ühed kõige madalamad palgad – varem või hiljem, ükskõik kui motiveeritud inimene ka ei ole, võib madal palk saada saatuslikuks. Praegu teeme kõik, et olukorda parandada, kuid remondiaastal on teatril veelgi keerulisem oma panust selles suurendada.

Kui alguses oli mul hirm, et Viljandisse on keeruline leida väärt spetsialiste, siis see hirm osutus asjatuks. Vahel piisab telefonikõnest ja inimene on valmis Tallinnast ära tulema, kui Viljandis pakutakse väärilist tööd. Seda suundumust olen küll märganud.

Ugala teatri eelmise aasta külastatavus oli 63 000, mis tähendab tõusu ligi paarikümne tuhande külastuse võrra. Mille arvelt see tuli, kuidas saavutati?

Oleme seda tõusu analüüsinud nii- ja naapidi, ilmselt on kolm põhilist faktorit. Esiteks: meie repertuaar on hea. Teiseks: teatri turundustegevus on tõstnud Ugala palju rohkem pilti, meie vastu on kasvanud usaldus nii Viljandis kui ka väljaspool seda, meist kuuldakse ja teatakse rohkem. Kolmandaks, küllap on mingi osa ka sellel, et tullakse enne remonti seda maja veel vaatama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming