Teater aitab lapsel elus toime tulla

Christel Hoffmann

Kõikide saksa teatrite juures töötab ka teatripedagoog. Kuuleme sageli räägitavat, kui tähtis on lastele teater, kui väga lapsed teatrit vajavad. Meie, teatriinimesed, teame seda, aga kas ka poliitikud või teised inimesed seda teavad?

Rääkides Saksamaa teatrist ja koolisüsteemist, tuleks esmalt selgitada, millised on saksa koolid. Saksamaal on 16 föderaalset üksust ja iga üksus vastutab oma kultuuripoliitika eest. Meil on oma kultuuri- ja koolisüsteem. On reaalkoolid ja integreeritud koolid. Viimasesse saadetakse õpilased, kes on nn luuserid, nende laste tulevik on tume, neil on raske leida töökohta. Eelmisel aastal viidi läbi OECD riikides läbi nn Pisa uuring, mille tulemusel selgus, et väga hea tase on Skandinaavia riikides, aga Saksamaa on viimase neljandiku hulgas. Sakslased olid väga üllatunud ja pahased ning nüüd tahetakse saksa haridussüsteemis teostada reforme, mille tulemusel saksa lapsed veedaksid koolis terve päeva nagu näiteks Prantsusmaal. Teatrit õpetatakse lastele ainult gümnaasiumi osas. Riik on ette näinud, et integreeritud koolide õpilased ei pea teatriõpetust saama, sest nad ei pea oskama end väljendada, nad ei pea oskama olla enesekindlad. Gümnaasiumis saavad õpilased 11. klassist alates käia teatriringis ja 12. ja 13. klassis on neil muusika- ja kunstiõpetuse kõrval võimalik valida ka teatrikunst. Õpetajad võivad koolis teatrikunsti õpetada, kui nad on läbinud vastava koolituse ja teinud eksamid. Samal ajal on iga õpetaja, kes hoolitseb oma laste eest, võimeline oma lastele teatrit õpetama ja paljud neist ka teevad seda. Kõige vähem tegeletakse teatriga algklassides.

Mina olen pärit Saksa Demokraatlikust Vabariigist ja meie üritasime juba varajasest east peale lastes arendada võimeid, mida pakub teatrikunst. Kui kaks Saksamaad ühinesid, oli esil kaks seisukohta: oli neid, kes arvasid, et teatrit tuleks õpetada ainult kooli viimastes klassides, ja teisel pool olime meie, kes arvasime, et teatriga tuleb alustada kohe. Seepärast on tehtud jõupingutusi viimaks teatriõpetust ka põhikooli, mistarvis saavad õpetajad vastavat koolitust.

Kuidas on võimalik Saksamaal teatripedagoogiks saada? Tudengid, kes õpivad kasvatusteadusi, saavad käia ka teatriseminarides. Veel on võimalus pärast kõrgkooli lõpetamist õppida kaks aastat teatriteadust. Rakenduslik kõrgkool, kus ma töötan, on juba pikemat aega välja andnud diplomit, kus tudengitele antakse võimalus peale oma eriala lõpetamist veel kaks aastat teatriteadust õppida, lisaks on Berliinis veel üks kõrgkool, kes seda võimalust pakub. Oleme oma koolides sisse viinud ka teatrialase kaugõppe õpetajatele. Kus töötavad õpetajad, kes on meie juures õppinud? Paraku on väga vähesed koolis. Nad töötavad põhiliselt teatrites ja just nn täiskasvanute teatrites. Üks Saksamaa teatriprobleem on vaatajate vananemine, mistõttu kõikides teatrites töötab teatripedagoog, kelle ülesanne on tuua teatrisse ka nooremaid inimesi, organiseerida koolide ja teatrite kontakte jne. Teatripedagoogi töö on muutunud väga tähtsaks, isegi tähtsamaks dramaturgi omast. Teatripedagoogid tegelevad ka laste vaba aja sisustamisega ja sotsiaalsete probleemidega.

Mis juhtub siis, kui teater tuleb kooli külla? Trupid annavad etendusi harva suurtes saalides, põhiliselt mängitakse ikka klassiruumides, aga siis peab lavastus klassiruumi ka sobima. Näiteks on Saksamaal praegu väga populaarne üks teatritükk ?Klanni sõda?, mille sü?ee on järgmine: nimelt süüdistatakse õpetajat ühe õpilase enesetapus ja nüüd seisab see õpetaja klassi ees ning peab ennast õigustama. Õpilased, pealtvaatajad on tihti segaduses, nad ei saa aru, kas see, kes nende ees seisab, on õpetaja või näitleja.

Korraldatakse ka mitmesuguseid kohtumisi koolide esindajatega, kus arutletakse erinevate teatrivormide üle. Lavastusi ette valmistades käiakse sageli koolis, suheldakse õpilastega. Toimuvad projektipäevad, millest õpilased saavad aktiivselt osa võtta, neid juhendavad kogenud näitlejad ja teatripedagoogid. Arvan, et peaksime omavahel rohkem siduma kasvatusteadusi ja kultuuri. Peaks pürgima võimaluse poole, et ministeeriumid töötavad koos, seda kõike kunsti nimel. Loodan, et teil õnnestub see paremini, sest Eesti on väiksem riik. Meie oleme Berliinis pööranud suurt tähelepanu algkooliõpetajatele. Teatrid korraldavad õpetajatele väljaõpet ning sellest on kujunenud omaette süsteem: teatrid tunnevad õpetajaid ja ka oma noori vaatajaid ning kui näiteks juhtub, et teater peab oma mänguplaani muutma, siis tänu õpetajatele on neil ikka vaatajaid, õpetajad toovad lapsed teatrisse.

Kuidas käib kool teatris? Tavaliselt toimuvad etendused koolidele hommikul kell 10, mis tähendab näitlejale kahekordset pingutust. SDV ajal polnud lubatud tundide ajal teatrisse minna, sest teatrietendus pidi olema kultuurisündmus ja mitte osa kasvatustööst. Miks on näitlejail raske? Kui teatrisse tuleb klassi- või koolitäis lapsi, siis seisab näitleja ees ülesanne lõhkuda anonüümne mass, laste grupimentaliteet, klassistruktuur, et igast õpilasest saaks vaataja, kes osaleks etenduses indiviidina. Ka õpetaja on teatris kõigest vaataja.

Millised on Saksamaa lasteteatrid? On suured professionaalsed laste- ja noorteteatrid, mis asuvad Ida-Saksamaal. Need on veel olemas, aga muutuvad järjest väiksemaks. Lisaks on väiksemad vabakutseliste näitlejate trupid, mis koosnevad 2 ? 5 näitlejast, väga palju on aga ka pisikesi kahe näitlejaga truppe. Siis on veel lasteteatrid, mis kuuluvad linnateatrite juurde. See on üks haru balleti- ja muusikateatrite kõrval, aga seal ei mängita ainult lastele, vaid õhtuti ka täiskasvanuile. On ka nukuteatrid, mis on paremini välja arenenud just Ida-Saksamaal (jällegi SDV pärand).

Lasteteatreid toetavad Saksamaal nii linnad kui liidumaad. Vabade teatritruppide puhul (neid on üksnes Berliinis umbes 60) on välja töötatud süsteem, mille alusel linn toetab vabatruppide piletite ostmist. On loodud noorte kultuuriteenistus, mis võimaldab sotsiaalselt vähekindlustatud peredest pärit lastel käia vaheajal vaatamas odavama piletiga etendusi. Noorte kultuuriteenistuse juures töötab ekspertide nõukogu, kellele trupid näitavad oma lavastusi ja üritavad nii saada luba odavate piletite süsteemis osalemiseks. Nõukogu vaatab lavastused üle ja otsustab, millistesse teatritesse saavad sotsiaalselt vähekindlustatud lapsed odavamalt etendustele minna.

Oleme viimasel ajal järjest sagedamini esitanud endale küsimuse: kas lastel on võimalik teatris midagi õppida? Selle küsimusega on ASSITEJ viimasel aastal kõige rohkem tegelenud ja see on meie jaoks väga tähtis. Oleme üritanud vähendada vastuolusid teatri ja laste mänguesteetika vahel. Oleme üritanud sellele küsimusele vastata niimoodi: teatritegemine on inimese igipõline vajadus, mistap tuleb pöörduda tagasi teatri allikate juurde. Teatris õpetame lastele, kuidas näha maailma, arendame laste kujutlusvõimet, et nad suudaksid tänases maailmas hakkama saada. Me viime lasteni pildid, mis aitavad lastel arendada fantaasiat, ning niimoodi on neil võimalik otseste visuaalsete kogemuste kaudu õppida elust aru saama. Teater tähendab märkide tõlgendamist, mis on lastele nende edaspidises elus väga tähtis. Üks Müncheni suurematest teatritest kirjutab oma www-leheküljel, et teater tähendab märkide de?ifreerimise õppimist. See abstraktsus, mida me üritame vahendada, ongi võtmerolliks tänapäevases elus, see aitab lastel tulevikus tänases maailmas hakkama saada. Teater on koht, kus lapsed õpivad. Ja mitte selle alusel, mida neile vahendatakse kas sisuliselt või erinevate rollide kaudu, mida nad peaksid jäljendama. Ei, teater kujutab endas esteetikat, mis ühendab omavahel kunsti ja mängu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht