Pealelend: Katrin Nielsen

Tambet Kaugema

24. – 26. oktoobrini toimub Ida-Virumaal Mäetagusel rahvusvaheline rakendusteatri konverents „Draama ühendab inimesi”, mille korraldavad Viljandi kultuuriakadeemia, Mäetaguse vald ja sealne põhikool. See on jätk varem Viljandis peetud rakendusteatri konverentsidele „Teater kooli, kool teatrisse” (2008) ja „Teater kogukonna hüvanguks” (2010). Mida kujutab endast rakendusteater? Milliseid teemasid konverentsil käsitletakse? KATRIN NIELSEN, konverentsi „Draama ühendab inimesi” korraldaja: Loovuse ja kunsti rollist inimeste harmoonilises koostoimes on viimastel aastakümnetel palju juttu olnud. Kunstiharidusega tegijad sekkuvad üha aktiivsemalt ning kujundavad igapäevaelu Eestis ja mujal maailmas. Põhjanaabrid on nendele nähtustele leidnud koondnimetuse „kunstilähtesed meetodid” (soome keeles taidelähtöiset menetelmät, inglise keeles arts-based methods) ühiskonna, inimese heaks. Rakendusteatri konverents „Draama ühendab inimesi” toob Mäetagusele kokku teatrikunsti ja draamametoodikat eri elualadel rakendavad inimesed. Näiteks motiveeris üht soome võõrkeeleõppejõudu draamavaldkonnas töötama arusaamine: „Ühel hetkel tundsin, et ainuüksi keele ja suhtlemise õpetamine jääb mulle kitsaks. Tahtsin õpetajana saavutada midagi sügavamat, inimese arengus kaasa rääkida, ja siis pöördusin draama poole”.

Laias laastus selline ongi rakendusteatri ambitsioon. Ühisnimetusena kasutatakse seda mitme kollektiivse kunstivormi kohta nagu draamaõpetus (inglise keeles Drama in Education), foorumteater (Forum Theatre), luguteater (Play-back Theatre), haiglaklounid (Hospital Clowns, Dr. Clown) jne. Neid pidevalt uuenevaid vorme tuntakse ka kui osalus- või interaktiivset teatrit (Participatory or Interactive Theatre), mida iseloomustab tõik, et publik kujundab etenduste sisu, uurides elu, avardades arusaamu ja õppides iseennast tundma. Kuigi koondav termin „rakendusteater” (Applied Theatre and Drama) on olnud aktiivselt käibel vaid viimased viisteist aastat, tõestavad pikaaegsed kogemused selles valdkonnas, et draamaga tegelemine muudab inimesed aktiivsemaks, loovamaks ja koostoimelisemaks. Eri valdkondade professionaalidele annab aga draamametoodikate tundmine võimaluse teha oma tööd haaravamalt, puudutavamalt, ka lõbusamalt.

Miks peate konverentsi just Mäetagusel?

Konverents toimub Mäetaguse alevikus, Ida-Virumaa ajaloolises südames, sest see on paik, kus on olemas kõik, et tunda end täisväärtusliku inimesena: tegus vald, võimalusi pakkuv elukeskkond, põhikool, kus õpitakse kahes keeles, kultuurimaja, raamatukogu, vallamajana toimiv renoveeritud mõisakompleks, spaa ja restoran. Just seetõttu ootame konverentsile tõsist tuge ka kohalikelt elanikelt, sõltumata sellest, milline on nende keeleline või kultuuriline taust. Ida-Virumaa teemad ja vajadused olid konverentsi kokkupanekul meile oluline orientiir. Konverentsi töö korraldatakse kolmes „kohalikus” – inglise, eesti ja vene keeles.

Keda on konverentsile külaliste-esinejatena oodata?

Konverentsi võimsaim ekspertgrupp saabub Soomest: rakendusteatri (soome keeles soveltava teatteri) praktikud ning õpetajad, õppejõud, ja teatrispetsialistid jagavad töötubades, esitlustel ja etendustel oma tööviise, -vorme ja -võtteid. Kohale tulevad õppejõud Helsingi teatrikõrgkoolist, Metropolia rakenduskõrgkoolist, Lahti innovatsioonikoolist, spetsialistid teatri- ja draamaõppe organisatsioonidest DOT (Föreningen för Drama Och Teater) Helsingist, Bildungswerk für Theater und Kultur Hammist jne.

Teist korda esineb sellel foorumil Chesteri ülikooli inglise draamaprofessor Allan Owens, kelle innustavat väge on kogenud Eesti draamahuvilised ja kelle draamamõistestikku kasutatakse kultuuriakadeemia rakendusteatriõppes. Eestist osalevad tunnustatud teatri- ja draamaspetsialistid Merle Karusoo, Aivar Simmermann, Zoja Mellov, Aita Vaher, kogukonnateatri teadmise Setumaalt toovad kaasa Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar ning üldisemalt vaatavad rakendusteatri väljale Madli Pesti Tartu ülikoolist ja mina Viljandi kultuuriakadeemia esindajana. Konverentsilt ei puudu ka etendused, arutelud, vaba lava ja vaba aegruum loovuseks ning äärealade pärimusmuusika.