Pealelend – Dmitri Harchenko, Tallinna Tantsuteatri loominguline juht

TAMBET KAUGEMA

Sirp2016_15_0028__art_r1

Tallinna Tantsuteatri ja Tallinna Filharmoonia koostöös on koreograaf-lavastaja Dmitri Harchenko toonud tantsu- ja muusikasarja „Ikoonid“ raames välja neli lavastust: 2014. aasta lõpus esietendus „Ikoonid. Elvis“, mullu aprillis „Ikoonid. Pärt“, tänavu jaanuaris „Ikoonid. Sinatra“ ja märtsis „Ikoonid. Bach“. Bachi orelimuusikale loodud tantsulavastust (tantsivad Anu Ruusmaa ja Endro Roosimäe, orelil Ulla Krigul) saab näha 23. aprillil Tallinna Niguliste kirikus, 24. aprillil Viljandi Pauluse kirikus, 30. aprillil Rakvere Kolmainu kirikus ja 8. mail Tartu Jaani kirikus.

Elvis, Pärt, Sinatra, Bach – kuidas nad omavahel ja tantsuga haakuvad?

Mida vähem need neli omavahel haakuvad, seda huvitavam mulle kui lavastajale. Algselt oli „Ikoonide“ sarja idee pisut suurejoonelisem. Plaanisin teha igal hooajal kolm lavastust: ühes kõlab maailma mõne klassikalise helilooja muusika, teises eesti helilooja oma ja kolmas on mõne popsuurkuju päralt – ning nõnda kolm hooaega. Keerulises majandusolukorras oleme seni saanud tuua hooajas välja vaid kaks lavastust. Muusika suurkujusid olen valinud nende seast, kes mulle huvi pakuvad, kusjuures näiteks Pärdi muusikale polnud ma oma rohkem kui 20aastasel loometeel varem sammugi tantsu loonud.

Sarja üks eesmärke on tuua esile muusika, mida tõesti peab kuulama. Senised neli ilmselt ei vaja reklaami, aga „Ikoonidega“ edasi minnes tahan pöörata tähelepanu ka heliloojatele, kelle loomingut esitatakse teenimatult vähe. Üks selliseid on Kuldar Sink, minu arust imeline helilooja, kelle muusikat kuuleb kahjuks harva. Tantsijatele pakub see sari samuti väärt võimaluse, sest tänu koostööle Tallinna Filharmooniaga saame teha neid lavastusi elava muusikaga – mitte just paljudele tantsuteatritele ei avane selline võimalus.

Millised teemad pakkusid sulle Bachi puhul huvi?

„Bach“ ei esietendunud Mustpeade majas, nagu meie varasemad lavastused, vaid Niguliste kirikus. See ruum pakkus mulle lavastajana väga huvi ning köitis ka võimalus kasutada orelimuusikat – mine tea, kas kunagi tekib veel võimalus ühendada tants ja orel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar