Näitekunsti sihtkapital: raha otse loojatele, vähem organisatsioonidele

Margot Visnap

Näitekunsti sihtkapitali uus koosseis (Kaarel Oja, Taavi Eelmaa, Guido Kangur, Andrus Jõhvik, Anu Ruusmaa, Liina Jääts ja Kalju Orro) on pidanud esimesed töökoosolekud, teinud esimesed otsused. Kuidas uuel koosseisul sisseelamine on läinud? Liina Jääts, näitekunsti sihtkapitali aseesimees:  Jah, sihtkapitalis on seitse liiget, et esindada ja väljendada võimalikult paljusid seisukohti ja vaateid maailmale. Esimese koosoleku otsused sündisidki vaidluste ja nägemuste kokkupõrkena, aga see on pigem tervistav. Tehtud otsused on seega ehk mitmekordselt põhjendatud. Vaidlustes sünnib tõde.       

Millised on näitekunsti sihtkapitali prioriteedid? Kas uus koosseis on toonud ka uusi ideid või mingeid muutusi eelistuses jne?

Põhimõtted ja fookus on üldjoontes samad. Näitekunsti sihtkapitali prioriteediks on võimalikult eripalgelise kaasaegse eesti teatri toetamine. Kaasaegse eesti teatri all pean silmas  sõnateatrit, tantsuteatrit ja kõikvõimalikke vahe- ja külgnevaid vorme. Ja väga üldiselt öeldes eelistab sihtkapital seda, et toetusraha liiguks pigem otse loojatest indiviididele ja vähem organisatsioonidele. Kuna sihtkapital ei toeta juba toimunud või parasjagu käigus olevaid projekte, siis praktiline info taotlejatele: kui varem oli piiriks taotlemise kuupäevale järgneva kvartali algus, siis nüüd on see taotlemise kuupäev ise.       

Näitekunsti sihtkapital on alati ka ise ideideraldusi initsieerinud. Millised on praegused (ja tulevad) kapitali ettepanekud-ideed loojatele?

Praegu konkreetseid plaane ja käimasolevaid projekte ei ole, kuigi me oleme seda teemat  arutanud. Võib ka küsida, kas see on hetkel mõistlik. Olukorras, kus sihtkapitalil on võrdlemisi vähe raha ja toetust saavad tõesti ainult valitud ja parimad projektid ning ettevõtmised, siis kas on mõtet hakata initsiatiivi sihtkapitali poolt peale suruma? Meie teatriinimesed on vägagi võimekad ise välja mõtlema ja pakkuma, mida nad tõesti teha tahaksid.       

Oled näitekunsti sihtkapitalis raha eraldamas teist perioodi ja teed tööd nüüd uuenenud seltskonnas. Mida kaheaastane vahetus sinu pilgu läbi sihtkapitali tööle juurde annab?

Selle töö juures on oluline, et see ei muutuks harjumuspäraseks. Et iga projekt vaadataks ja arutataks läbi kui ainukordne, sest seda ta ju  ongi. Arvan, et kaks aastat on paras aeg ja üldjuhul vahetub ju ainult osa koosseisust. See tagab teatava järjepidevuse ja teabe, samas toovad uued liikmed endaga uusi vaatenurki, mis on vajalik ja tervitatav.       

Ajakirjandus ja näitekunsti sihtkapital. Ajakirjandus (eriti Äripäev) on viimastel aastatel olnud varmas välja nokkima eriti just teatriinimestele tehtud eraldusi – kas sinu meelest on need etteheited olnud õigustatud?

Kuna olen ise nende otsuste tegemise juures viibinud, siis loomulikult ei pea ma neid etteheiteid õigustatuks. Äripäeva ja teiste väljaannete ruumitäitmisvajadus ei sisaldanud endas kahjuks mingit teemasse süvenemist,  seda võiks nimetada pealiskaudseks ja pimesilmseks rünnakuks, mis lähtus juba ette ära otsustatud hoiakust. Õhustik, mille ajakirjanikud lõid, ei võimaldanud mingisugust arutelu. Laiem sisuline arutelu kultuurkapitali teemadel oleks ilmselt aga vajalik ja kasulik. Mis puutub suurt poleemikat põhjustanud näitlejate reisimisse, siis näiteks meie teatri suurkuju Voldemar Panso oli inimene, kes nägi seiklust ka Kivimäelt rongiga linna sõitmises.  Kuid ta reisis ka mitmel pool Euroopas, käis Aafrikas, Austraalias. Võib-olla ei oleks vaja nii kitsalt näha seda, milles peaks seisnema näitleja või lavastaja enesetäiendus ja millest võiks või peaks sündima tema looming. Teatripraktikute jaoks on erinevate kultuuride tajumine, inimtüüpide nägemine, emotsionaalne pagas väga oluline. Arvatavasti eelistavad ka inimesed, kes neid otsuseid on kritiseerinud, teatrit külastades näha põnevat, elavat, huvitavat  teatrit, mitte keskpärast ja igavat.   

Eelmisest küsimusest lähtuvalt: kas sihtkapital(id) peaks(id) oma prioriteete avalikkusele rohkem tutvustama, oma seisukohti põhjendama, et ajakirjandus sihtkapitali tegevust vääriti ei mõistaks, või  pole see vajalik?

Ennekõike on kultuurkapitali tegevus suunatud ju ikkagi loojatele ja seega peavad sihtkapitali prioriteedid ning otsustamise läbipaistvus olema selged neile. Avalikkusele (ja ajakirjandusele) peaks selgitama, et enam-vähem iga teine Eesti kultuurisündmus toimub vähemal või suuremal määral kultuurkapitali kaasabil ning ilma selleta oleks meie kultuurimaastik palju vaesem.  Aga ehk on see rohkem Eesti Kultuurkapitali kui organisatsiooni ja vähem sihtkapitali ekspertide ülesanne. Oleme loomulikult valmis selles abistama.   

Milliseid ideid-taotlusi ootaksite teatritegijailt  rohkem, kui neid ehk seni olnud on?

Nagu kõik sihtkapitalid ootab ka näitekunsti oma ennekõike väga erinevaid, häid ja põnevaid projekte.

Küsinud Margot Visnap

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming