Nad tantsivadki kannatused kauniks

Kristiina Garancis

Mai Murdmaa „Kuritöö ja karistus” on elav, soe, tantsuliselt efektne ja vaatemänguline. MTÜ Päikesevanker „Kuritöö ja karistus”, helilooja Arvo Pärt, koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa, kunstnikud Andris Freibergs ja Kustav-Agu Püüman, valguskunstnik Igor Kapustin. Tantsivad Sergei Upkin, Eve Andre, Vitali Nikolajev, Andrus Laur jt. Esietendus 16. XI Vene teatris. Maailma tantsuteatrist selgelt eristuv, ainulaadse koreograafivaistuga Mai Murdmaa on seekord intuitsiooni ja vaheda loogika sünteesvõtet kasutades taaselustanud ühe oma kunagise tippteose – lavastuse „Kuritöö ja karistus”. 1991. aastal Estonias rambivalgust näinud lugu on uute osatäitjate (Sergei Upkin, Eve Andre, Vitali Nikolajev, Andrus Laur) tõlgenduses saanud teise elu. See on olnud lavastajale teos, mis sündis tantsutekstina otsekui ühe hingetõmbega: muusika sisemine laulvus kandis ja vormis. Dostojevski romaani uus tantsuversioon on pildiliselt palju filmilikum, veelgi karakterikesksem, tundeseisundeid poetiseerivam, prožektorisõõris on Raskolnikovi siseheitluste dünaamika. Piir tantsija ja näitleja vahel on täielikult kokku sulanud. Rollitäitjate esitus järgib leidlikku ja kohati üllatavalt uut liikumisleksikat, iga minut on põnevalt pingestatud, pildiliselt uskumatult efektne. Selle kõik joonistab välja tundlik valgusrežii ning Arvo Pärdi muusikaloome.

Esiklavastuse loomisel ei paelunud Murdmaad novellilik katkendlikkus, pigem suunas ta vaatajani tegelaste lugude arengu, nende sisevõitluse kuni kirgastumiseni. Seekord on tantsuteater oma vormikesksusega sisse murdnud: võrdselt on rõhk sõnal, pildil, valgusel, muusikal, tantsijal. Uus lugu on filmilik misanstseenide vaheldumiskiiruse ja kestvuse poolest. Silme ees on lõpplahenduse poole, pingelanguse suunas tormav ja korraks stoppav liikumisvisuaal. See pole vana oma tuntud headuses, vaid kõik hea on kokku kogutud ning lisandunud on küps ja puhastunud loov mõte.

Murdmaa valmistas esimest Dostojevski tõlgendust ette peaaegu 12 aastat, nüüdseks on ta oma ideid sõõlanud juba umbes Kristuse ea jagu. Kui mittevajalik settib, jäävad alles kullaterad. Ballett oli lavastatud, mõeldes Raskolnikovi nahka vene-ameerika balletipremjääri Mihhail Barõšnikovi ning arvestades tema tantsijaisiksust ja annet. Ka muusikavalik sai tehtud koostöös. Kahjuks jäi see Ameerikas lavale toomata. Raskolnikovi kuju koreograafiline joonis tundub siiani tema vaimu kandvat.

Sergei Upkini kehastuses on sündinud uues versioonis tema oskusi võimsalt ja uues plaanis avav tegelaskuju. Napp must riietus, hetkiti paljas ülakeha, prožektorivihkudes lendav higi, lõppematu sisemine tuksumine, mis kannab pinget ja väljendub jõuliselt tantsufraasides. Rikas, energeetiliselt laetud psühholoogiline sisekõne, kus alaägedalt kummitab süütunne inimese tapmise ees. Lõppematu monoloog, mis viib Raskolnikovi lõpuks kuriteo tunnistamiseni, kajastub intensiivses koreograafias, otsekui kääridega paberist täpselt välja lõigatud liikumisfraaside kontuurides. Harmoonia ja rahu leiab mees alistumises, usus, armastuses.

Eve Andre habras, süütu, õnnetu saatusega, alati andestav Sonja päästab Raskolnikovi hinge. Tema on tegelaskuju, kes tantsib kõik kannatused kauniks ning muudab andumise usule, elule ainsaks mõeldavaks kirgastumise allikaks. Tema hele loomus, erakordne kiindumus Raskolnikovi on laval tütarlapselik, minimalistlikus koreograafias terane ja tundlik. Eve Andre tegelaskuju puhtus ja pehmus kasvab seest ning sulab tantsufraasidesse loomulikult kui hingamine. Partneritena tajuvad Upkin ja Andre laval teineteist hästi ja sobivad ideaalselt, nad on usutavad ja ehedad. Üks joonistuks teise taustal otsekui veelgi paremini välja, teist samaaegselt täiendades ja tekitades erilise sünergia.

Vitali Nikolajevi uurija Porfiri on psühholoogiliselt komplitseerituim kuju. Esimeses lavastusversioonis jäi kõlama tema ämblikulaadsus nii olemuslikus kui ka koreograafilises mõttes. Nüüdne tegelane on peen manipulaator, kurjategija psüühika keerdkäike ette aimav ja tõlgendav. Ta on varjatult nuhkiv, silmanurgast piiluv, isegi kohati sissepoole hingav, jälgi jätmata paljastamise nimel tegutsev tüüp. Nikolajevi liikumistehnika on nii sujuv ja orgaaniline, et näitleja paistis välja ning tantsija oli vaid tugi ja taust. Hämar kui öö, salakaval ja hääletult ringi hiiliv vaist on kõige hirmsam: pinge meest kandu vastu lavalaudu surumas, duetid Raskolnikoviga alistavad, sisemiselt üleolevad. Päris õõvastavalt hea osatäitmine – mees täiesti õigel kohal.

Murdmaa käekirja iseloomustavad selgelt ekspressiivsus ja emotsionaalsus, käe annavad ka intuitsioon ja vahe loogika. Ta alustab loomist täielikust impulsside, ideede kaosest ning vormib noaterana vaheda, mikromudelina täpse ja terava struktuuri. Kaos organiseerub ehitiseks, kus kõik on läbitunnetatult paigas, omal kohal ja talle kuuluvas sahtlis. Mõnikord veab alt sisekõrv, mis on enda ideede kuulmisega nii harjunud, et ei kuule ebakõla tervikus ja selle osiste harmoonilises kokkukõlas. Mõnikord saavad liiga suure osa katsetused vormiga, kui tantsija lausub lavalt sõnu või domineerima jääb video.

Murdmaa teosed võrsuvad alati muusikast, harvem esimese impulsina kirjandusest. Õigemini on heli number üks ja sellele järgneb kõik muu. Tema looming on otseses sõltuvuses auditiivsest alusteosest ja koherentselt sellega areneb liikumiskeel, tavaliselt nõtke, kaanonivaba, erksa koosloomise tajuga lavavorm. Samas ei tantsi tema tegelased „puhast muusikat” kui George Balanchine’i usku inimesed, vaid otsekui põrkuvad heliredelitelt suure mängulustiga, luues inspireerituna mingi uue maailma, mis on tulvil tantsustruktuure. Muusika saab keha kaudu visuaalseks ja hakkab tantsijate rollides elama oma elu. Seejärel teeb Murdmaa veel imet ja üllatab. Iga tema loodud liikumiskujund peab olema ka tantsijale mõtestatud, semiootiliselt laetud. Sageli töötabki ta tantsijate füüsiliste võimete piiril. „Kuritöö ja karistus” on loodud Murdmaa ühe lemmikhelilooja Pärdi helidele – ja seda on tunda. Austus mehe teoste vastu on saanud adekvaatse koreograafilise vaste.

„Kuritöö ja karistus” on nüanssideni organiseeritud kehakeelne tekst, mis üllatab uute koreograafiliste kujunditega, Murdmaa senises loomingus esinemata fraasidega ning tantsu kätketud kirega. Igal liigutusel pole otsest tähendust, vaid mõtestatus tekib tervikkompositsiooni, plastiliste kujundite jada jälgimisel. Õnneks pole koreograaf hakanud liialt järgima kirjanduslikke kõrvalliine, vaid on keskendunud teljele: Raskolnikovi kuritegu, sisevõitlus, alistumine, kirgastumine. Ehk vaid mehe sisemonoloog juhib ja kannab lavalist tegevust. Ülejäänu koondub süsteemiks selle ümber: Sonja ja Porfiri osatäitmised, valguskujundus, lavavisuaal, heli ja sõna ning liikumine. Balletile omane üldistuslikkus, inimlik filosoofia määrab kehakeele stilistika. Põhjalikult läbi tunnetatud materjal on paarikümne aasta jooksul leidnud vasted uute tantsukujunditena. Lavastus on originaalne, murdmaalike väljendusvahendite ja -võimaluste kogum. Tantsijad on laval orgaanilised ja motiveeritud.

Vanameister on seekord näidanud pingutuseta oma tippvormi, kus vägev klassika on tema käekirjas saanud juurde lihvi sisemisest küpsusest, aga ka juba tuntud märgisüsteemi parimatest elementidest. Tantsutehniline külg ei prevaleeri ega ähmasta mõttedramaturgiat. Ja kuigi mulle kannatamine ei meeldi, siis selles lavastuses on see kaunis. „Kuritöö ja karistus” on elav, soe, tantsuliselt efektne ja vaatemänguline. On paras annus kõiki olulisi komponente ja lisaks see X-faktor, mis teeb lavastusest kunstiteose. Murdmaa üllatab koreograafina: tantsuleksikas on uusi plastilisi kujundeid ja ennenägematut tihedust. Pole ühtegi täiteelementi, liikumissüsteem on sada protsenti tegelaskujude sisemonoloogide teenistuses. Lavastus on väga dostojevskilik, „Kuritöö ja karistuse” olemust tabav. Balletivahenditega saab sugestiivsemalt kui filmis või teatris edasi anda kurjategija siseheitluse lugu. Laval kõneleb vaid valutav keha. Retsept on teada üksnes Murdmaale.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht