Margus Tuuling 26. XII 1941 – 2. IV 2015

Lahkunud on tunnustatud teatripedagoog, näitleja ja lavastaja Margus Tuuling.

Jaagupist, Häädemeeste valla taluperest pärit poiss lõpetas sealse neljaklassilise Kalju algkooli, misjärel sai põhihariduse Häädemeeste mittetäielikus keskkoolis. 1960. aastal lõpetas Tuuling Pärnu I keskkooli ning õppis seejärel elektrikuna töötamise kõrvalt ka Pärnu teatri stuudios. 1962. aastal astus ta lisakonkursiga lavakooli, mille II lennu lõpetajana (1965) sai temast koos Rudolf Allaberdi, Iivi Lepiku, Luule Komissarovi, Tõnu Mikiveri, Tõnu Tamme, Marje Metsuri jt uue teatri, ENSV Riikliku Noorsooteatri looja, peanäitejuhiks kursuse juhendaja Voldemar Panso.

Tema rollidest olgu nimetatud Reynaldo („Hamlet“, 1966), Nuhk (Gorki „Ema“, 1967), Toomingas („Kevade“, 1969), Romano (Schilleri „Fiesco vandenõu Genuas“, 1971), Muff Potter („Tom Sawyeri seiklused“, 1974), Šerif Thomas („Vihmameister“, 1975), Anthony Marston („Kümme neegrit“, 1976), Jaan/Jaanus („Peaproov“, 1977).

Lavastajana tõi ta koduteatris välja oma lastenäidendid „Sabad sõlmes“ (1972), „Nips-näps näärike“ (1973), „Bumerang“ (1979) ning pedagoogikaülikooli tudengitega „Trollitantsu“ (1990). Samuti lavastas ta teiste autorite näidendeid amatöörtruppidega Saue ja Keila kultuurimajas ning mitmel pool mujal. Näidendi „Sabad sõlmes“ lavastas 1996. aastal Endlas Kaarel Kilvet.

Tuuling mängis ka mitmes filmis, kehastades näiteks Kopfschneiderit Mikk Mikiveri filmis „Indrek“ (1975) ja Mihklit Kalju Komissarovi filmis „Metskapten“ (1971).

Juba teatritöö kõrvalt, alates 1975. aastast, oli ta praeguse Tallinna ülikooli kultuuriteaduskonna režiiõppejõud. Aastal 1987 lõpetas Tuuling Leningradi Kultuuriinstituudi aspirantuuri pedagoogikakandidaadina. Alates 1990. aastast oli ta Tallinna ülikooli dotsent ning 1991.–1999. aastani kultuuriteaduskonna hinnatud dekaan. Tuuling arendas kultuuriteaduskonda nii sisuliselt kui ka organisatsiooniliselt, just tema idee ja teostusena sündis Laia tänava õppehoone õuelava, mis leidis rakendust üliõpilastööde esitlemisel linnarahvale. Tema ajal alustas audiovisuaalsete distsipliinide õpetamist filmi ja video õppetool, rajati täienduskoolituseks kultuuri- ja kunstikeskus, loodi linnakultuuri õppetool.

Margus Tuulingult on kirjutanud kaks õppemetoodilist raamatut „Pidu ja inimene“ (1987) ning „Esimesed sammud teatriteel“ (2001).

„Usun, et olen leidnud oma tee. Kui on küsitud, olen öelnud, et teater on olnud mu elu ja armastus. Ma olen saanud tudengitega teha täpselt seda tööd, mida olen tahtnud teha. Pedagoogiline liin on olnud minu rida küll, arvan ma.

Kuna teatrikunst on oma olemuselt loominguline, siis tuleb üksikul end pisut maha salata, harjuda ja arvestada ümbritseva iseärasustega, jäädes samas suveräänseks isiksuseks ning arendades edasi oma joont, oma eripära. Ainult isiksuse võlu on see, mis kiirgab ja tekitab emotsionaalse kaarleegi lava ja saali vahel. Siin on väga lihtne retsept: pea enesest lugu, et teised võiksid sinust lugu pidada.“

Austatud kursusekaaslast, armastatud õppejõudu ning väärikat inimest mälestades

Eesti Lavastajate Liit

Tallinna Ülikool

Tallinna Linnateater

Teatri- ja Muusikamuuseum

Eesti Teatriliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar