Läks metsa elama

Andres Laasik

Jaan Tätte julgeb meie üheülbalises maailmas keegi olla Jaan Tätte, ?Meeletu?. Lavastaja Eva Klemets, kunstnik Aime Unt, valguskunstnik Gleb Fil?tinski. Osades Rain Simmul, Hele Kõre, Allan Noormets, Piret Kalda, Kalju Orro, Marje Metsur, Bert Raudsep, Andres Raag, Andres Ots, Ago Roo. Esietendus Linnateatri Taevalaval 7. mail.

Inimeses elab tung ära minna. Kas või metsa elama. Ega keegi ei lähe kunagi kuhugi, kuid see tung on ikka olemas. Justnagu unistus puhtama ja parema elu järele. Või varjupaik.

See kõik tundub nii ilus, et naerda selle unistuse või tungi üle oleks justkui kohatu. Aga kas on? Äkki just peab? Ja kas äkki Jaan Tätte, see üldteada Vilsandisse pageja, just ei naera neidsamu ärapõgenemisi? Või siis selle kaudu ka põgenemata jätmisi, sest naerul on ikka mitu mõtet taga? Nii tundus Tätte uue näitemängu ?Meeletu? esietendusel.

?Meeletu? on ühe sellise äraläinud mehe jutustus. Edukas ärimees pakib pillid kotti ja läheb elama keset metsa majasse, kus pole isegi elektrit.

?Meeletu? on just nimelt jutustus. Mees ise räägib seda kõike publikule, sekka tulevad stseenid, mis tagantjärele mõeldes on selle loo sõlmpunktideks. Jaan Tätte on tulnud välja jälle uue draamavormiga. ?Meeletu? on oma olemuselt serva peal, veel natukene ja tegu oleks juba puhta ilukirjandusega, kuhu vahele poleks näitlejaid ja teatrit vahendajana vaja.

Peategelase nimi näitemängus on Mina. Tema seda oma lugu räägibki. Rain Simmul teeb seda viisil, mis paneb vaataja seda lugu mitte ainult mõistma vaid ka sellele kaasa elama. Piir ilukirjanduse ja teatri vahel ongi tegelikult õrn, mida on tõestatud saksa teatris, kus klassikaliste tekstide lesung?id publikut samamoodi teatrimaagiaga ühendavad ja ülendavad.

Selles peategelases ongi kogu lavastuse konks, sest seal on peidus ka näitemängu kunsti problemaatika. Kes see mees on? Teejuht või tola?

Eva Klemetsi tõlgenduses tuleb välja, et natuke seda ja natuke teist. Lavastajana on Klemetsil head närvi jutustada lugu puhtalt ja nii väheste vahenditega kui võimalik. Kummalisest mööbliesemest koosnev kujundus läheb asja ette iga tegevuse korral. Lavastaja on teatrivormide asjus edukas, kuid elu nõksude asjus, mida Tätte näitemäng talle pureda heidab, ei ole tal veel täit selgust.

Tegelikult on sellist tõlgendust näha juba näitleja valikus. Koomilised registrid on Rain Simmulil täiesti olemas ja neid ta ka ?Meeletu? Linnateatri lavastuses tublisti kasutab, kuid Simmuli näitlejaloomuses ei ole need registrid esimene asi, mille poole pöörduda, kui rollitegemiseks läheb.

Välja kukub nii, et Simmuli mängitud peategelane on programmiline tegelane, kes käitub viisil, mille õigsust teatritegijad kuidagi eriliselt rõhutada tahavad.

Lavastuses on kas positsiooni, kus on näha, et peategelast ei julgeta koomika abil päris alasti kiskuda. Eduka ärimehe äraminemine ja armumise lugu salapärasesse neidisesse on need kohad, kus lavastus tõsiseks tõmbab. Kus võib olla küll muie, kuid peab olema ka tundeline paatos. Midagi ilusat, mida ei taheta riivata. Justkui võiks inimeses olev soov põgeneda argielu sekelduste rumalusest kuhugi kaduda. Või justkui jätaksid vanemas keskeas mehed noorte tüdrukute piilumise, kui nad näevad teatrilaval, kuidas üks selline noor neiu keskealisele kollile kenasti dünamot teeb. Mida Hele Kõre teeb muuseas väga usutaval ja vaimukal moel. Vist on Jaan Tätte lugude tähtsad asjad ikkagi nii tähtsad, et kannatavad ka nende üle naermist. 

Lavastus poetiseerib peategelast. Milliste teatrivõtetega seda teatris tehakse? Enamasti nii, et antakse publikule aega elada kaasa poetiseeritava tegelaskuju sisemaailmale. Aga kui ?Meeletu? Linnateatris oleks mõni nõks koomilise suunas lahendatud, oleks lavastus ka ajaliselt lühem tulnud. Nüüd oli autori 45 lehekülge kolme ja poole tunniseks tükiks välja venitatud.

?Meeletu? tuletab meelde seda, mis juhtus Tätte ?Ristumisega peateega?. Ka selle tüki esmalavastuses oli peategelasel programmilise mehe koorem seljas. Andres Noormets lavastas tüki Endla teatris sel viisil, et Osvald oli igatpidi õige mees ja ka naerukohti oli lavastuses väga napilt.

Ent autori enese lavastuses Linnateatris mängis Osvaldit Tõnu Oja viisil, kus kõik tolategemise võimalused käidi lõpuni välja. Aga tõesti võimaluste piirini ja sealt enam edasi mitte üks raas. Ja nii hakkasidki elama näitemängu küsimused, kas need ilusad väärtused elus ka on olemas või ei ole.

See vist on Jaan Tätte näitemängude saladus, et teine plaan hakkab elama ta tükkide puhul laval siis, kui nalja saab. Kõik teised tegelased leidsid endale veenva koomilise võtme, mis metsapagemise lugu kenasti edasi lükkas. Ainult peategelase jutlustamine jäi kuidagi pooltõsiseks.

See on näitemäng, kus põneva asjaoluna sees esimese ja teise Eesti kohtumine. Lihtlabaselt öeldes: saks kohtub maarahvaga.

Lavastuses torkab silma üks tõlgenduslik joon: teise Eesti kujutamine käib paksudes värvides, samas kui peategelasele on püütud mitut olemise tasapinda juurde pookida. Sealjuures mõni neist ilmselgelt ei kanna. Mingi esimese ja teise Eesti kujutamise tasakaal on paigast ära, sest näitemängu lõpplahendus ei ütle sugugi, et maal on lollid, pigem vastupidi.

Loodetavasti loksub ?Meeletu? Linnateatris etenduste jooksul kergemaks ja muhedamaks. Koomika volüümiskaalas toimub see ühe ühiku võrra kindlasti, kuigi vaja oleks rohkem.

On olemas ?anri probleem ja selline asi on kiituseks näitemängule. Kui näitemängust rääkides kerkivad esile võimalused ja arutelu, kui naljakas või kurb asi peab olema, on juba hästi. Järelikult on, mida tõlgendada.

Aga see ongi vist Tättele omane. ?Palju õnne argipäevaks!? on ju tegelikult võimalik teha ka nii, et asi on feministlikult surmtõsine. Et ongi nii, et naine elab kahe mehega.

Lõbusasti nähtud maailm tundub siiski elavam. Ja Jaan Tätte juures on väärtuslik see, et ta julgeb meie üheülbalises maailmas keegi olla, tükikese sellest olemisest näitemängu panna ning seejuures veel muiata. Nautigem seda muiet.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming