Kommentaar: Kerri Kotta, muusikaauhindade žürii esimees

Rauno Elp võitis muusikaauhinna nimiosa eest Estonia ooperis „Cardillac“.

Rauno Elp võitis muusikaauhinna nimiosa eest Estonia ooperis „Cardillac“.

Harri Rospu

2015. aasta muusikateatri üldpilt ei kujunenud lõppkokkuvõttes eriti üllatavaks. See peegeldas juba mõnda aega toimuvaid muutusi, mis väljenduvad peamiselt n-ö kergemas žanris uuslavastuste (operett ja muusikal) vähenemises ning eksperimentaalsema suunitlusega projektide kasvus. Muusikalide väljatoomine on jõudnud täielikku madalseisu: 2015. aasta saab uhkustada vaid ühe selle žanri uuslavastuse või tegelikult vaid sisseostetud produktsiooniga („Billy Elliot“ Noorteatris), mis pealegi ei osutunud kuigi menukaks. Palju paremaid näitlejatöid demonstreeriti aasta ainsas väljatulnud operetis („Tsirkusprintsess“, Estonia), mis lavastusena näib aga kannatavat ideepuuduse käes. Huvitav, millal jõuab ooperimaailmas juba tavapäraseks saanud kontseptuaalsete lähenemisviiside mitmekesisus lõpuks ka muusikateatri kergematesse žanridesse?
Muusikateatri eksperimenteeriv pool pakkus seevastu mitmeid põnevaid elamusi. Teatri NO99 „Savisaar“, žanrimääratluselt küll muusikal, oli pigem antiiktragöödia modernne reinkarnatsioon ning sellisena mõneti sarnane varase ooperiga, mida ju samuti võib vaadelda antiikteatri hilisrenessansliku vormina. Veelgi sünkretistlikumal pinnal liikusid Eesti Kontserdi egiidi all välja toodud „Aadama passioon“ ning Nargeni festivali „Sünnisõnad“, millest eriti just viimane näis olevat inspireeritud juba rohkem kui sajandivanuste futuristlike kontsertetenduste vormist. Selle kõrval tuleks mainida ka kammerlikumaid töid, Theatrumi „Raud-Antsu“ uuslavastust, Yxus Ensemble’i „Mantrat“ ning Audiokinetica pigem kontseptuaalset „Mehaanilist klaverit“.
Muusikateatri peavoolu keskseteks lavastusteks osutusid aga ooperid „Cardillac“ (Estonia) ja „Carmen“ (Vanemuine). Esimese puhul tuleb rõhutada keeruka muusikalise struktuuri kõrgetasemelist teostust – ja seda nii originaalset stsenograafilist lahendust, soliste kui ka orkestrit silmas pidades –, teise puhul aga suurejoonelist lavastust (võib öelda, et tegemist on üle aastate esimese Vanemuise ooperilavastusega, mis ei mõju säästuvariandina). Just „Cardillaci“ kui nõudliku ja ooperipublikut kasvatava teose kavvavõtmist ning selle kõrgetasemelist muusikalist teostust arvestades pälvisid muusikaauhinna seekord ooperi muusikaline juht dirigent Vello Pähn ning ooperi nimiosalist kehastav Rauno Elp.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar