In memoriam Lembit Ulfsak

Lembit Ulfsak
4. VII 1947 – 22. III 2017

Meie hulgast on lahkunud armastatud lavastaja, teatri- ja filminäitleja Lembit Ulfsak.
Lembit Ulfsak lõpetas 1966. aastal Tallinna VII keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu, kursusekaaslasteks Ene Järvis, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Kaarel Kilvet, Liis Bender, Rein Laos, Väino Uibo, Kristi Teemusk jt. Ta töötas näitlejana aastatel 1969–1978 Noorsooteatris, 1978–1985 (vaheaegadega) Draamateatris, 1985–1994 oli näitleja ja lavastaja Tallinnfilmis ning 1994. aastast taas Eesti Draamateatris.
Lembit Ulfsaki näitlejatee sai alguse teatri murrangulistel aegadel. Üks esimestest avalikest ülesastumistest oli 1969. aasta Suitsu õhtul. Noorsooteatri aastate olulisemate tööde sekka kuuluvad rollid nagu Indrek (Tammsaare, Panso, Küla „Inimene ja revolutsioon“, 1970), Kuningas (Anouilh’ „Becket ehk Jumala au“, 1972), Oliver (Segali, Härmi ja Rummo „Oliver ja Jennifer“, 1972). 1994. aastast kuni elu lõpuni oli Ulfsak Eesti Draamateatri näitleja. Sellest pikast ajast meenutame mitmekülgset rollide galeriid: Punttila (Brechti „Härra Punttila ja tema sulane Matti“, 1994), Yvan (Reza „Kunst“, 1998), Mushnik (Menkeni „Väike õuduste pood“, 2000), Willy Loman (Milleri „Müügimehe surm“, 2006), Stammgast (Kõivu „Lõputu kohvijoomine“, 2008) jt. Mängukavas olid veel „Eesti matus“ (2002), „Augustikuu“ (2010) ning „Vennad Karamazovid“ (2015). Tema viimased rollid sündisid külalisena Tallinna Linnateatris Adolf Šapiro lavastuses „Tagasitulek isa juurde“ (2015) ning koduteatris Juhan Ulfsaki lavastuses „Kaart ja territoorium“ (2015). Pikkade teatriaastate sisse mahtus ka mitu lavastajatööd.
Lembit Ulfsak mängis ligi sajas filmis nii Eestis kui ka mujal („Ukuaru“, 1973; „Legend Ulenspiegelist“, 1976; „31. osakonna hukk“, 1980; „Kapten Granti otsinguil“, 1985; „Doktor Stockmann“, 1988; „Ma pole turist, ma elan siin“, 1989; „Ainult hulludele ehk Halastajaõde“, 1990; „Tulivesi“, 1994; „Mina olin siin“, 2008; „Mandariinid“, 2013; „Vehkleja“, 2015 jpt). Teda armastati ka rollide eest lastefilmides („Arabella, mereröövli tütar“, 1993; „Hüvasti, Mary Poppins“, 1983; „Röövlirahnu Martin“, 2005; „Väikelinna detektiivid“, 2013), samuti andis ta oma hääle paljudele animafilmitegelastele („Lotte“ filmid, „Jääaja“ filmid jne). Peale kinofilmide tegi Lembit Ulfsak kaasa telelavastustes, seriaalides ja kuuldemängudes. Näitlejatöö kõrvalt lavastas ta ka ise kaks filmi: „Keskea rõõmud“ (1986) ja „Lammas all paremas nurgas“ (1992).
Ulfsaki tööd näitlejana on tunnustatud mitmete näitlejaauhindadega: hooaja näitlejaauhind („Oliver ja Jennifer“, „Becket ehk Jumala au“ Noorsooteatris, 1973), II järgu näitlejaauhind („Ljubov Jarovaja“ Draamateatris, 1978), näitlejate liidu aastaauhind (2003), Eesti teatri meespeaosa aastaauhind Willy Lomani rolli eest „Müügimehe surmas“ (2007), Baltic Stari auhind rahvusvaheliselt teatrifestivalilt „Balti kodu“ („Балтийский дом“, 2015).
2012. aastal hääletati Ulfsak eesti filmi sajandiauhinna (sajandi meestäht) vääriliseks. Jaanuaris 2015 jõudis Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“, kus Lembit Ulfsak mängib peaosa, parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse ja Oscari nominentide sekka. Aastal 2016 kandideeris Kuldgloobusele aga Soome-Eesti-Saksamaa ühistöö „Vehkleja“, kus Ulfsak samuti kaasa tegi. Ulfsaki viimane filmitöö oli roll AJ Annila filmis „Igitee“ (Soome-Eesti-Rootsi), mis valmib Soome Vabariigi 100. aastapäevaks. 2017. aasta alguses pälvis Lembit Ulfsak riikliku kultuuri elutööpreemia.

Eesti Draamateater
Tallinna Linnateater
Eesti Filmi Instituut
Eesti Teatriliit
Eesti Kinoliit
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Filmitööstuse Klaster
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Pimedate Ööde Filmifestival
Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia lavakunstikool
Kultuuriministeerium

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht