Igavikulised tarkused eksootilise pärimuse mosaiigis

ELINE SELGIS

Vaba Lava ja teatriühenduse Misanzen „Süüria rahvalood“, lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Liis Väljaots, kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnik Kristin Pärn, heliloojad ja -kujundajad Martin-Eero Kõressaar ja Villem Rootalu, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn. Esietendus 29. X Vaba Lava teatrikeskuses.

Lavakujundus ja tehnilised lahendused loovad ohtraid võimalusi vaatemängulisteks stseenideks, kus publikule pakutakse idamaiste kuningalosside ja turutänavate projektsioone lavasügavusse viivatel seintel.

Lavakujundus ja tehnilised lahendused loovad ohtraid võimalusi vaatemängulisteks stseenideks, kus publikule pakutakse idamaiste kuningalosside ja turutänavate projektsioone lavasügavusse viivatel seintel.

Mats Õun

Helen Rekkori koguperelavastuses „Süüria rahvalood“ kehastavad näitlejad Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn tegelasi süüria rahvapärimusest: vaesest pakikandjast kavalate hiirte ja õiglase kuningani. Geograafilisele ja kultuurilisele kaugusele vaatamata ei erine need lood kuigi palju eestlaste samalaadsetest õpetlikest pajatustest.

Etendus algab lava keskel valges telgis, kus elavale vaesele perele on jäänud vaid kolm leivatükki. Isetult jagab ema leiva enda ja oma kolme lapse vahel, sest teekond austuseni käib andmise kaudu. Lavategevust saadab jutustaja, kelle manitsev-õpetlikud sõnavõtud toovad publiku kujutlusse vana külatarga. Ükski neist universaalsetest õppetundidest ei tule vaatajale ilmselt üllatusena, kuigi kandik, millelt õpetust serveeritakse, on ehitud idamaise ornamentikaga ja kaunistatud eksootiliste mustritega (need ilustavad ka Vaba Lava teatrikeskuse interjööri).

Ühes jutus harutatakse lahti Lähis-Ida versioon meilegi teada kassi-hiire tagaajamisloost, mis noorele publikule pakub äratundmisrõõmu tänu „Tom ja Jerry“ multifilmile ning selleteemalistele mängudele. Hiirte kavaluse võit kassi jõu üle kutsub vaatajais esile kultuuri- ja vanuseülese heakskiidu ning stseen lõpetatakse õpetliku laulu- ja tantsunumbriga. Publikule ei jää võõraks ka Katrin Kalma mängitud ihnuskoi ja Rauno Kaibiaineni rahalistes raskustes meeleheitel kaupmees. Inimene olemise võlu ja valu suunatakse läbi dramaturgilise prisma ning muinasjutulise spektri valguses viiakse vaatajad võõrasse aegruumi, mille põhiolemus kodusest nii väga ei erinegi.

Lavakujundus ja tehnilised lahendused loovad ohtraid võimalusi vaatemängulisteks stseenideks, kus publikule pakutakse idamaiste kuningalosside ja turutänavate projektsioone lavasügavusse viivatel seintel või varjuteatri kahemõõtmelisi silmapetteid nendelsamadel seinaekraanidel. Kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnik Kristin Pärn ja valguskunstnik Priidu Adlas on vastutavad lavakujunduse, püüne kahest küljest sügavusse siirduvate valgete ekraanide moondamise eest võõrapärase arhitektuuri sise- ja väliskujunduseks või kinolinaks, millel pannakse jutustatava loo tegevuskäik veerema. Ekraanid, millele kolme kunstniku maagilised pintslid maalivad temperamentseid mustreid ja rahvapärimusest kogutud lugusid, võimaldavad erisuguseid visuaalseid lahendusi üsna sarnase ülesehituse ja dünaamikaga rahvajuttudele. Muusikalise kujunduse loovad tummised bassinoodid idamaistel meloodiakäikudel ja samakõlaline perkussioon. Noorte heliloojate Martin-Eero Kõressaare ja Villem Rootalu komponeeritud auditiivne miljöö toimib peene ühenduslülina tuttavlike lugude ja eksootilise lavapildi vahel.

Eesti sõnateatris kohtab seda harva, kuid Vaba Lava selle hooaja kuraatoriprogrammi sobib see hästi, et omamaiste lavajõude kõrval kuulub truppi austraallasest näitlejatar Shannon Quinn. Tuttavas läänelikus kultuuriruumis sündinud ja kasvanud näitlejad seovad viimistletud rollideks kaugete maade võõrana kehastatavad tegelased, kellel on vali hääl, kuumavereline kärsitus ja meile esiti ehk isegi arusaamatud mõttemustrid.

Lavastuse „Süüria rahvalood“ ühes poliitilise konnotatsiooniga stseenis vaidlevad vares ja tuvi jonnakalt liivakasti üle, suutmata otsustada, kellel on õigus seal elada. Lähis-Ida ebastabiilsus tundub flegmaatilisele eestlasele samasuguse võõra ja järeleandmatu keevalisusena nagu varese ja tuvi jonn. Õigupoolest meenutab lindude vaidlus kangesti sõda püha maa pärast ning araablaste ja juutide kaua kestnud õigusenõudmist. Olulise õppetunnina tasub ehk ka Süüria pagulaskriisi lahendamisse suhtuda pärimusest õpitud inimliku tarkuse ja omandiülese kaastundlikkusega.

„Süüria rahvalood“ pole kaugeltki vaid pisematele, kuigi neile leidub seal lõbusaid ja õpetlikke lugusid. Samuti pole mingit vajadust teha enne etendusele minekut idamaise pärimuse vallas uurimistööd, kõik saab teatris niigi selgeks. Ansamblimängu sünergia, visuaalse vaheldusrikkuse ja plastilise helimaagia sümbioos ning kultuuriliselt laetud rahvapärimuslikud lood toovad võõrast päritolust hoolimata hästi esile inimolemuse universaalsuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht