Eesti teatri paremik ja mõned põrsad kotis

Ivar Põllu: „„Draamast“ peab saama teatrite, mitte lavastuste festival, nii et teatrid mängivad Tartus senisest kauem ja rohkem lavastusi ning festivali ajal on igal teatril ka oma saal.“

TAMBET KAUGEMA

Ivar Põllu: „Eriliste uuslavastuste fookusesse toomine võiks olla „Draama“ üks suundi.“

Ivar Põllu: „Eriliste uuslavastuste fookusesse toomine võiks olla „Draama“ üks suundi.“

Tiit Plaat / ACE / Scanpix

5. kuni 11. septembrini Tartus korraldatavale teatrifestivalile „Draama“ on koondatud Eesti teatri paremik: pro­grammis on nii tänavuste Eesti teatri aastaauhindade laureaadid ja nominendid kui ka lihtsalt hea teater, mis muidu ilma festivalita Tartusse ei jõuaks. „Draama“ korraldamisel on senisest kuraatorisüsteemist loobutud, seekordse festivali kunstiline juht on Tartu Uue teatri loominguline juht Ivar Põllu.

1996. aastast korraldatavat teatrifestivali „Draama“ on tehtud mitut moodi: küll on lavastusi valinud festivalile saatmiseks teatrid ise, küll kutsunud neid kuraatorid. Kuidas sulle tundub, millised olid aastatel 2010–2015 toiminud kuraatorisüsteemi puudused, mis sundisid otsima sellele asendust?

Ivar Põllu: Ma ei tea, mis põhjustel SA Eesti Teatri Festivali nõukogu loobus kuraatorisüsteemist. Kui Tartu Uuele teatrile usaldati festivali korraldamine – selleaastane siis ainukordselt, ideekonkursi võit tuli hiljem –, oli see juba otsustatud ja välja öeldud. Võib-olla oodati kuraatorisüsteemilt liiga palju? Või tahtsid kuraatorid oma programmiga liiga palju öelda?

Tartu Uus teater osales selle aasta alguses SA Eesti Teatri Festivali ja SA Eesti Teatri Agentuuri korraldatud avalikul ideekonkursil ning tuli kaheksa osaleja seas võitjaks. Milline hakkab Tartu Uue teatri visiooni kohaselt „Draama“ edaspidi välja nägema?

Kui see kõik teostub, s.t plaanid on ka eelarveliselt võimalikud, hakkab „Draama“ kestma omal moel aasta ringi. Sõlmpunktiks on ikkagi sügisene festival Tartus, mis koondab teatri aastaauhindade ümber kujunenud programmi, kusjuures teatrid ehitavad endale nädalaks üles oma pesa, kus mängivad rohkem kui üht lavastust rohkem kui ühe korra.

Kevadel jõuab „Draama“ väikseformaadiline programm mõnda väikelinna, kus seda laadi teatrit nii tihti ei näe, ent on olemas hooned, kus mängida, ning ka lühifestivaliks piisav publikuhuvi. Igal aastal ise linn. Hilissügisel toimub koostöös Eesti Teatri Agentuuriga „Draamamaa“ festivali laiendus, s t agentuur korraldab ikka edasi festivali kutsutud ja hoitud välismaalastest kuraatoritele jt, „Draama“ ülesandeks jääb selle pakutu vormimine vabakäigupublikule, nii eestimaisele kui ka lähivälismaisele – analoogiks siis nt Läti showcase.

Talvel korraldatakse „Draama“ ja teatriuurijate koostöös väljasõite Eesti teatritesse, lavastuste vaatamist, kohtumisi publiku ja teatritegijatega. Eelkõige on tähtis seal nähtust kirjutamine: eesmärk on tõmmata fookus rohkem teatritele ja lavastustele, mis pole õhukesele kultuurimeediale piisavalt atraktiivsed.

Tartu Uue teatri visioon hakkab täiel määral teostuma alles tulevast aastast, kuid nüüd, septembri esimesel poolel, Tartus toimuva „Draama“ programm sai juba kokku Eesti Teatri Festivali ja Tartu Uue teatri koostöös. Milliste põhimõtete kohaselt programm kokku pandi? Kui palju oli sõnaõigust teatritel endil?

Tuumaks on aastaauhindade laureaadid ja nominendid – niipalju, kui meil õnnestus neid koondada. Sinna juurde veel üht-teist head ja/või huvitavat, et programm oleks laiapõhjalisem. Sellel aastal on VAT-teatri 30. sünnipäeva puhul ka väike VAT-teatri eriprogramm, mis koosneb muidu Tallinnas rahvusraamatukogu tornisaalis mängitavatest lavastustest – nüüd jõuavad need esmakordselt tuurile. Läbi nädala on oma programmiga esindatud ka üks nooremaid uusi teatreid Cabaret Rhizome, kes avab festivali aegu Tartu Erinevate Tubade Klubi.

Keda peetakse septembrikuise „Draama“ publikuna silmas? Kas see on eeskätt tartlaste festival?

Nii palju on see tartlaste festival, et kui mõne sõelal olnud lavastusega oli mitmeid kordi Tartus juba käidud, siis me seda ei eelistanud.

Senise „Draama“ üks peamisi puudusi on olnud see, et erinevalt publikust pole teatritegijatel olnud aega kogu festivaliks Tartusse jääda – antakse etendus ära ja sõidetakse kohe minema. Kas on mingi võimalus seda olukorda muuta?

Loodame, et meil õnnestub seda korda muuta sellega, et „Draamast“ peab saama teatrite, mitte lavastuste festival, nii et teatrid mängivad Tartus kauem ja rohkem lavastusi ning festivali ajal on igal teatril ka oma saal. Juba järgmisel aastal, kui mängu astub ka ERMi uus hoone oma ruumidega, on see üsna sedamoodi.

Draamal“ esietendub seekord ka kolm uuslavastust, mis mingis mõttes on kui põrsa kotis ostmine. Mis uuslavastused need on ja mis andis kindluse võtta need kavva?

Arvan, et eriliste uuslavastuste fookusesse toomine võiks olla üks „Draama“ suundi. Seekord pakume kaks lavakunstikooli tudengitega seotud tööd, mis katavad sellel aastal õhukeseks jäänud teatrikoolide programmi, kolmas on aga kuulsa Labürintteatri G9 uuslavastus, kus löövad kaasa ka Tartu Uue teatri näitlejad.

Miks annab eesti teatrile keskenduval festivalil etenduse ka Jaapani kyōgen-teatri trupp?

Aga miks mitte? Kui me meenutasime eelmiste aastate festivalide eredamalt meelde jäänud hetki, siis paljudele meenus ikka üks või teine külalislavastus, mis oli programmis olnud. Teatraalide kohalolek Tartus annab võimaluse kutsuda kohale ka spetsiifilisemaid lavastusi, mida muidu ehk Tartusse ei toodaks.


Draama“ lavastused

Vene teater: „Vaenlane“

Eesti Draamateater: „Tartuffe“, „Valgustaja“

Endla: „45 339 km2 raba“

Theatrum: „„Delhi“ tants“

Tallinna Linnateater: „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“

Cabaret Rhizome: „Kuningas Oidipus“, „Otsuse anatoomia“

Von Krahli teater: „Paradiis“

R.A.A.A.M: „Libahunt“

Vanemuine: „Üritus“

Kinoteater: „A Festival Piece ehk Meeleheitlik katse pälvida festivalikutse“

Kanuti gildi saal: „Three Left Hours (Everybody’s Piece)“

TÜ kammerkoor: „Südamepeitjate planeet“

VAT-teater: „Tsaar Saltaan“, „Aadam ja Eeva“, „Varjuprohvet“, „Revolver“

Jaapani kyōgen-teatri trupp: „Ne On Gyoku“

Lavakunstikool: „Vallutatud“

Labürintteatriühendus G9 ja Tartu Uus teater: „Eluaeg“

* Lastelavastus „Hops-keerdu-pots“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar