Eesti teatri aastaauhindade nominendid 2017. aasta loomingu eest

Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Nukuteatris.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Jaak Allik, Kersti Kreismann, Valle-Sten Maiste, Toomas Lõhmuste, Tambet Kaugema, Iir Hermeliin ja Külliki Saldre.

Lavastaja auhind

Lauri Lagle – „NO35. Päev pärast vaikust“ (NO99).

Ivar Põllu ja Mart Koldits – „BB ilmub öösel“ (Tartu Uus teater ja Von Krahli teater, teatrisarjas „Sajandi lugu“).

Damir Salimsjanov – „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.).

Uku Uusberg – „Ivanov“ (Eesti Draamateater).

Kaili Viidas – „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ (Endla) ja „Midagi on viltu“ (Tallinna Kammerteater).

Eesti Draamateatri „Saraband“: Martin Veinmann kandideerib Johani rolliga meespeaosa-täitja auhinnale ja Jaan Rekkor Henriku rolliga meeskõrvalosatäitja auhinnale.

Mats Õun

Kunstniku auhind

Lilja Blumenfeld – kujundused lavastustele „Saraband“ ja „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater).

Karmo Mende ja Tiiti Hynninen – kunstnikutöö ning video- ja valguskujundus lavastusele „Macbeth“ (Tallinna Linnateater).

Kristiina Põllu – kujundus lavastusele „BB ilmub öösel“ (Tartu Uus teater ja Von Krahli teater, teatrisarjas „Sajandi lugu“) ning kostüümid lavastusele „Praktiline Eesti ajalugu“ (Tartu Uus teater).

Rosita Raud – kujundus lavastustele „Sonimine kahele“ (Vene teater), „Mees, kes ei teinud mitte midagi“ (Nukuteater), „Guugelmuugelpunktkomm“ (Vanemuine) ja „Lumekuninganna“ (Ugala).

Emer Värk ja Maarja Meeru – videokujundus ja visuaalelektroonilised lahendused ning kunstnikutöö lavastusele „Beatrice“ (Vanemuine).

Meespeaosatäitja auhind

Rain Simmul – Howie lavastuses „Jäneseurg“ (Tallinna Linnateater).

Jan Uuspõld – Tomas Ericsson lavastuses „Talvevalgus“ (Theatrum).

Martin Veinmann – Johan lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater).

Kaspar Velberg – Jermolai Aleksejevitš Lopahhin lavastuses „Kirsiaed“ (Tallinna Linnateater).

Kristo Viiding – Amphitryon lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.).

Naispeaosatäitja auhind

Natalja Dõmtšenko – Tema lavastuses „Sonimine kahele“ (Vene teater).

Marian Heinat – Bess lavastuses „Laineid murdes“ ja Kristi lavastuses „Beatrice“ (mõlemad Vanemuine).

Hele Kõrve – leedi Macbeth lavastuses „Macbeth“ ja Džiina lavastuses „Kaks vaest rumeenlast“ (mõlemad Tallinna Linnateater).

Mari-Liis Lill – Alkmene lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.).

Triinu Meriste – Lady Torrance lavastuses „Orpheus allilmas“ (Ugala).

Meeskõrvalosatäitja auhind

Ago Anderson – Harald Kuremeri lavastuses „Kaarnakivi perenaine“ (Endla ja Kuressaare Linnateater, teatrisarjas „Sajandi lugu“) ning Maie lavastuses „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ (Endla).

Guido Kangur – Aleksandar King lavastuses „Kolm talve“ ja Pavel Kirillõtš Lebedev lavastuses „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater).

Mait Malmsten – Mihhail Mihhailovitš Borkin lavastuses „Ivanov“ (Eesti Draamateater).

Martin Mill – Cosme lavastuses „Nähtamatu daam“ ja Koss lavastuses „Krdi loll lind“ (mõlemad Ugala) ning osaline aktsioonis „Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ (NO99 ja EMTA lavakunstikool).

Jaan Rekkor – Henrik lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater) ja Burgose Jorge lavastuses „Roosi nimi“ (Vanemuine).

Naiskõrvalosatäitja auhind

Ülle Kaljuste – Maša Kos lavastuses „Kolm talve“ ja Zinaida Savvišna lavastuses „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater).

Ester Kuntu – Karin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater).

Hilje Murel – Pam lavastuses „Omade vahel“ ja Kate lavastuses „Magamistubades“ (mõlemad Kell Kümme).

Külli Teetamm – Varja lavastuses „Kirsiaed“ (Tallinna Linnateater).

Harriet Toompere – Thessala lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.) ja Marfa Jegorovna Babakina lavastuses „Ivanov“ (Eesti Draamateater).

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kerri Kotta, Saale Kareda, Kristel Pappel, Mart Mikk ja Liina Viru.

Juuli Lill – koomiliste Cherubino ja paruness Adelaide’i ning traagilise Maria võrdselt veenev kehastamine ooperis „Figaro pulm“, operetis „Linnukaupleja“ ja algupärandis „Pilvede värvid“ (kõik Estonia).

Märt-Matis Lill, Jan Kaus, Taago Tubin ja Taavi Kull – erisuguste teatrivormide meisterlik ühendamine ooperis „Tulleminek“ (Vanemuine).

Marko Matvere – Rullo ja Javert’i tegelaskuju jõuline kehastamine algupärandis „Nurjatu saar“ (Eesti Kontsert) ning muusikalis „Hüljatud“ (Vanemuine).

Rasmus Puur, Priit Võigemast, Hirvo Surva ja Ingrid Roose – nappide vahenditega muusikateatri dimensiooni loomine kontsertlavastuses „Kord annan end päriselt ära“ (OÜ Tähesõjad).

Mati Turi – Kalevi tegelaskuju vokaalselt särav kehastamine algupärandis „Pilvede värvid“ (Estonia).

BALLETIAUHIND

Žürii: Tiiu Randviir, Saima Kranig, Irina Härm, Age Oks ja Rufina Noor.

Jevgeni Grib – Alan lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja Hilarion lavastuses „Giselle“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).

Matthieu Quincy – Bérenger lavastuses „Ninasarvik“ (Vanemuine).

Alena Škatulanimiosa lavastuses „Giselle“ ja Blanche DuBois lavastuses „Tramm nimega Iha“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).

TANTSUAUHIND

Žürii: Anu Ruusmaa, Kristiina Garancis, Marie Pullerits, Evelin Lagle ja Kai Valtna.

Dmitri Hartšenko – „Ikoonid. Rahmaninov“ (Tallinna Tantsuteater). Rahmaninoviga täidetud liikumise ja muusika sünergiline ühendamine visuaalseteks piltideks. Värskuse leidmine modernsuses, harva esinev tantsukunsti liikumistehnika veenev järjepidevus.

Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelstein – „Connext“, paljutasandiline puhas teos, tundliku partnerlusega loodud peen ja minimalistlik liikumine. Tantsulavastus suudab luua kehaga imaginaarse ja sümboolse ruumi.

Sigrid Savi – „Imagine There’s a Fish“ (Sõltumatu Tantsu Lava). Teatriillusiooni intelligentne ja vaimukas lammutamine nüüdisaegsele liikumisele konteksti loomiseks, peaosas võimeka noore etendaja eneseirooniline hoiak.

Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson – „See on see“ (Kanuti gildi saal). Orgaaniliselt arenev naivistlik tantsulavastus, mis lubab vaatajal hääle, keha, valguse ja ruumi kaudu teose kohalolusse lahustuda.

Rauno Zubko – „Binaural vision“ kui aktuaalse sõnumiga keha ja virtuaalse kujutise elav suhe. Inimkeha teadlik väljakutse tehnoloogilisele reaalsusele.

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Marie Pullerits, Kristiina Garancis, Kerri Kotta, Saale Kareda, Saima Kranig, Tambet Kaugema ja Valle-Sten Maiste.

EMTA lavakunstikooli magistrandid Kersti Heinloo, Jaanika Tammaru, Tanel Saar, Raho Aadla, Martin Mill, Mait Joorits ja Agur Seim – „Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ (NO99 ja EMTA lavakunstikool). Võimsa sünergiaga kollektiivne ühisloome, hirmude anatoomia totaalsusesse kulmineeruv lahtimäng.

Renate Keerd – „Vaimukuskuss“ (Von Krahli teater) ja „Tahe“ (Tartu Uus teater). Ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlik ja vaimukas kajastamine isikupärases kunstnikukeeles.

Saša Pepeljajev – „NO37. NOДвенадцать“ (NO99) ja „Primavera Paunveres“ (Ugala). Teatripedagoogiliselt järjepidev, heakõlaliselt irriteeriv ning peene tekstitajuga laiahaardeline ja külluslik teatrisüntees.

Ene-Liis Semper – „NO33. Hüsteeria“ (NO99). Tabav žanriülene osutamine ühiskonnas valitsevale meelsusele.

Rauno Zubko – „Binaural vision“. Inimese intrigeeriv metafüüsiline asetamine ristmeedia ja tehnoloogia lahinguväljale.

SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Žürii: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints ja Helena Tulve.

Artjom Astrov ja Raul Keller – originaalmuusika lavastusele „Forbidden Colors“ (Von Krahli teater).

Rando Kruus ja Oliver Vare – muusikaline kujundus lavastusele „Praktiline Eesti ajalugu“ (Tartu Uus teater).

Ardo Ran Varres – muusikaline kujundus lavastusele „Sümfoonia ühele. Allegro con moto“ (Tartu Uus teater).

Lauri Saatpalu ja Paul Daniel – muusikaline kujundus lavastusele „Mees, kes ei teinud mitte midagi“ (Nukuteater).

Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika lavastusele „Idem“ (Vaba Lava ja Vene teater).

PRIIT PÕLDROOSI NIMELINE AUHIND

Žürii: Lea Tormis, Ene Paaver, Kadi Herkül, Ingo Normet ja Katri Aaslav-Tepandi.

Jaak Allik – poole sajandi pikkune teatrikriitiku, -juhi, -poliitiku ja -lavastaja töö; kriitikat ja eesti teatrilugu mõtestav ning kultuurilooliselt väärtuslik kogumik „„Kihnu Jõnnist“ „Savisaareni““ (2016).

Rait Avestik – süvenemine, järjepidevus, kvalitatiivselt tõusvas joones teatrimonograafiate kirjutamine ja kirjastamine (kogumik „Eesti kooliteater. 30 aastat festivale“, „Eesti lasteteatrid“, „Isiklik teater“, „Juturaamat – VAT-teater 30“, Sulev Luige, Urmas Kibuspuu, Einari Koppeli, Aarne Üksküla elulooraamat).

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Hedi-Liis Toome, Laur Kaunissaare, Kadi Herkül, Merle Karusoo, Kalju Orro, Inga Vares ja Tanel Tomson.

Jaak Allik – klassikalise teatrikriitika põhiprintsiipide elushoidmine, kogemustest kantud panoraamvaade lavastustervikule ja selle kohale ajas.

Heili Einasto ja Evelin Lagle – tantsuteatri kaardistajad, kes on lisaks neile iseloomulikule dialoogiformaadile tõusnud esile ka programmilisemate probleemipüstitustega.

Valle-Sten Maiste – esseistlik teemaavaja, kes julgeb otsida märkimisväärset sündmust ka peavoolust väljastpoolt.

Marie Pullerits – nüüdisaegse etenduskunsti tendentse sõnastav vaatleja.

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Žürii: Katrin Nielsen, Enn Lillemets, Jaak Urmet ja Kristel Maamägi.

Birgit Landberg ja Paul Piik – lavastaja ja dramaturg lavastuses „Peks mõisatallis“ (Must Kast). Tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesepildile.

Urmas Lennuk – Ugala teatri lavastuse „Vai-vai vaene Vargamäe“ dramatiseerija ja lavastajana mastaapse romaaniköite humoorikas ja sõnaselge tõlgendus lastele ning sama meisterlikult loodud dünaamiline dramatiseering lavastusele „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (Nukuteater).

Toomas Tross ja Haide Männamäe – näitleja- ja lavastajatöö Eesti lasteteatri tipptaset hoidva klounipaarina lavastustes „Piip ja Tuut on Lõvi Lõrr ja Jänes Jass“ ning „Piip ja Tuut. Pimedas ja teki all“, mida naudivad publikuga samavõrd ka näitlejad ise (teater Piip ja Tuut).

Taavi Tõnisson – fantaasiarikas, köitev ja stiilne lavastus „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (Nukuteater).

Marion Undusk – nõtke, õhuline ja tähelepanelik kunstnikutöö lavastusele „Timm Thaler ehk Müüdud naer“, millest hoovab nii saatanlikkust kui ka inimlikkust (Nukuteater).

TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Roland Leesment, Taivo Pahmann, Toivo Kaev, Marika Tint, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja ja Krista Tool.

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Eve Komissarov – Ugala teatri kunstnik-dekoraator, kelle juhendamisel on teater olnud juba aastaid tulevaste visuaaltehnoloogide praktikabaas. Ta on arendanud lavatagust professionaalsust, olnud usaldusisik ja nõuandja paljudele teatritöötajatele, sealhulgas just noortele. Ta ise on öelnud: „Visuaaltehnoloogia tudengite ja vilistlaste kõnedele ei jäta ma kunagi vastamata, olenemata kellaajast ja päevast.“

Külli Root – rahvusooperi Estonia dekoratsiooniosakonna konsultant. Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aktiivne liige, kelle kaasabil on valminud dekoraator-butafoori kutsestandard ja tehniliste töötajate kollektiivleping. Tema panus õppejõuna teatri tehniliste töötajate järelkasvu koolitamisse on hindamatu.

Emer Värk – vaieldamatult Eesti kogenuim, suure loomingulise baasi ja tehniliste oskustega videokunstnik, kes oskab töötada nii keeruliste kunstiprojektidega kui ka tavateatri tingimustes. Aktiivne etenduskunstide mitmekesistaja oma loomingu kaudu Von Krahli teatris, Kanuti gildi saalis, Eesti Draamateatris, Vanemuises jm.

Etendust teenindava töötaja auhind

Tarvo Elblaus – tõeline loominguline kaastöötaja. Lavameistri töö on lavastus hästi ette valmistada ja etendused täpselt läbi viia ning Tarvo Elblausiga on see periood alati ülimalt loominguline. Tallinna Linnateatri lavameistrina on ta pakkunud lavastajatele uusi võimalusi dekoratsioonilahendustes ja tehniliste vahendite leidmisel.

Janno Jaanus – Eesti Draamateatri lavameister, Meister suure tähega. Autoriteetne, rahulik ja usaldusväärne inimene, kes on teatris meistritasemeni jõudnud pika õpipoisi- ja sellitöö tulemusena. Lavatehnik, kes mõistab hästi teatrikunsti ja -inimesi. Suurepärane meeskonnamängija nii oma lavameeste tiimi juhtides kui ka teatriperes kokkukuuluvustunnet luues.

Valeri Kazakov – alustanud Vene teatris lavamehena rohkem kui 15 aastat tagasi, on Valeri Kazakov nüüdseks teatri vanemhelirežissöör. Iga etendus on talle alati nagu uus: ta tunnetab erakordselt hästi seda meeleolu, mis valitseb etendusel just täna! Ta on kompetentne, töökas ja professionaalne. Tema pühendumine tööle on tänuväärt.

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Kersti Karro – 25 aastat Von Krahli teatris piletiadministraatori ja müügijuhina töötanud Kersti Karro on selle teatri publikule üks meeldejäävamaid figuure. Alati särav, julge ja suurepärane suhtleja.

Andres Nõlve – Vene teatri haldusjuht, kes hoiab maja tehniliselt laitmatus korras, on korrektne, hooliv ja põhjalik ning kollektiivi käitumisharjumusi jõuliselt distsiplineeriv eeskuju. Korraldab ka teatri töötajate spordiharrastust ja osavõttu teatrite spartakiaadidest.

Annika Üprus – Kanuti gildi saali projektijuht. Professionaalne, pühendunud ja maailmatasemel töö etenduskunstide produtsendina, rahvusvahelise SAALi biennaali kureerimisel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht