Eesti etenduskunstide naftaplatvorm ja korallrahu

TAMBET KAUGEMA

Kristiina Reidolv: „Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.” Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avab täna uksed Vaba Lava teatrimaja, etenduskunstide keskus, mis eeskätt pakub esinemispaiga Eesti rohkem kui 30 professionaalsele väiketeatrile ja vabatrupile, millel see seni Tallinnas puudus. Vabal Laval ei ole oma loomingulist truppi ega peanäitejuhti, põhiprogrammi repertuaari panevad ideekonkursile laekunud projektide põhjal kokku kaks kuraatorit. Vaba Lava esimese hooaja põhiprogrammis tuuakse välja 12 uuslavastust, millest kaks – R.A.A.A.Mi „Alustame  algusest” ja Tartu Uue teatri „Mikiveri tagi” – esietenduvad juba avanädalavahetusel. Etenduste kõrval korraldatakse majas näitusi, kontserte, kinoseansse, konverentse, festivale, ütles Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv.

Kristiina Reidolvi sõnul iseloomustavad Vaba Lava olemust kõige paremini sõnad „platvorm” ja „korallrahu”.

Kristiina Reidolvi sõnul iseloomustavad Vaba Lava olemust kõige paremini sõnad „platvorm” ja „korallrahu”.

Foto: Paco Ulman

Kuidas kirjeldada Vaba Lava olemust ja eesmärke?
Kristiina Reidolv: Kõige täpsem sõna on „platvorm”: selle külge kinnituvad erilaadsed teatriprojektid, ent mitte ainult, vaid ka kontserdid, näitused, filmiseansid. Tegelikult on sobiv ka võrdlus korallrahuga, mille külge hakkab aja jooksul üht-teist põnevat kinni.
Vaba Lava üritab olla kogu aeg muutumises, järgida põhimõtet, et kõik voolab. Loodame, et ühiskonnas ja kultuuriilmas aset leidvad muutused ja protsessid kajastuvad ka selles majas. Vaba Lava toimimissüsteem pole jäik ja fikseeritud, ainus püsiv element on meie väike meeskond, kes hoiab maja tegevust administratiivselt püsti. Selleks aga, et tabada ühiskonna muutumist ja kultuurielu hoovusi, oleme kutsunud Vaba Lava põhiprogrammi koostama kaks kuraatorit, kellest üks on välismaalt, teine Eestist. Esimese hooaja kuraatorid on teatrikriitik, dramaturg ja produtsent Oleg Lojevski Venemaalt ning kriitik, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk. Kuraatorid vahetuvad kahe aasta tagant, siis antakse teatepulk üle järgmisele tandemile. Oleme mõelnud, et välismaine kuraator võiks tulla vaheldumisi kord idast ja siis jälle läänest. Kindlasti peaks see kõik rikastama Eesti teatripilti.

Vaba Lava asutajaliikmeteks on üheksa väiketeatrit ja -truppi. Kas ei ole ohtu, et need üheksa leiavad oma karjuvale esinemispaiga puudusele küll leevenduse, kuid ülejäänud väike­teatrid virelevad saalita edasi?
Vaba Lava asutajad võtsid kohe alguses vastu otsuse, mis on minu arust üllas ja suuremeelne. Otsustati mitte luua uuest teatrimajast suletud süsteemi, kus tegutsevad vaid üheksa asutajaliiget, vaid jäeti uksed valla kõigile erilaadsetele ja põnevatele teatriprojektidele, olgu tegijaks mõni juba olemas teater või tulevane vabatrupp. Kuraatoriprogrammi kandideerivad kõik võrdsetel alustel, asutajaliikmetel eelist ei ole, ka nemad võivad sellest välja jääda. Küll aga on asutajaliikmed, samuti kõik teised, oodatud kõrvalprogrammi, mille raames saab Vaba Lava majas anda külalisetendusi ja niimoodi oma lavastuste eluiga pikendada. Usun, et see asutajatest üllas otsus tehti Eesti teatri huvides.

Kuidas jaguneb Vaba Lava programm?
Kuraatori- ehk põhiprogrammi valivad kaks kuraatorit ideekonkursi põhjal aastaks välja kümmekond uuslavastust, enam-vähem iga kuu on üks esietendus. Ülejäänu moodustab kõrvalprogrammi: asutajaliikmete külalisetendused, teiste projekti- ja väiketeatrite etendused, ka maakonnateatrid saavad külalisetendusi anda, samuti ootame külla välisteatreid.
Etenduskunstnike kõrval oleme kutsunud Vaba Lava majja ka kontserdikorraldajaid nagu Jazzkaar ja Tallinn Music Week. Plaan on ehitada saali ka digikinosüsteem, mis võimaldaks kümne minutiga muuta teatrisaali kinosaaliks ja näidata seal filme. Samuti korraldame näitusi, moe-show’sid, konverentse jm. Programm tuleb kirju. Huvi uue maja vastu on olnud üllatavalt suur, ilma suurema reklaamita on olukord selline, et programm jookseb seitse päeva nädalas ning praegu broneerime ruume juba mai- ja juunikuuks. Vaba Lava saal on just sellise suurusega, millest on Tallinnas olnud pikka aega suur puudus.

Millised on uue etenduskunstide keskuse tehnilised võimalused?
Vaba Lava saal on 600 ruutmeetrit suur. Väiketeatrite tarvis tundus see korraga liiga palju olevat, mistõttu otsustasime jaotada saali kaheks, et oleks kaks väiksemat saali, mida saab vajadusel ühendada ka üheks suureks. Black-box sai just selline, nagu olema peab, sellele võib küll panna hinde viis pluss: on akustilised seinad, tehnilised rõdud, valgussillad, tõstukite siinid, installatsioonilagi. Selleks et oma nappide rahaliste võimalustega toime tulla, jäi teine saal praegu täies mahus välja ehitamata: on vaid betoonpõrand ja vanad müürid. Augustis, kui sisse kolisime, tundus aga endiste aegade industriaalne hõng, vanad postid, paekivi ja nõukogude ajal laotud tellised, nii kütkestav, et võtsime sellegi saali kohe kasutusse. Miinused võib vahel pöörduda hoopis plussiks.
Nagu öeldud, tahame olla pidevas muutumises, arendada ajapikku edasi maja tehnilist baasi, edasi ehitada, et sellest saaks tõesti kõrgel tasemel rahvusvaheline etenduskunstide keskus.

Kuidas Vaba Lava rahastatakse?
Vaba Lava rahastamine on üles ehitatud moel, mis pole kultuurivaldkonnale veel tavapärane. Kõik toimub avaliku ja erakapitali koostöös. Tuli välja, et on küll võimalik tuua kokku riigivõim ja era­ettevõtjad ning panna nad kultuuri nimel koostööd tegema. Telliskivi loomelinnakut haldav Telliskivi Maja ehitas valmis teatrihoone, Vaba Lava astus nendega pikaajalisse rendisuhtesse ning meie rendimakseid ja tegevuskulusid aitab osaliselt tasuda riigivõim. Selle kõrval on meile abiks ka suurtoetajate raha. Selline era- ja avaliku kapitali koostöö paistab tõhus.

Oli teil Vaba Lava kavandamisel välismaiseid eeskujusid?
Kui alustasime oma organisatsiooni kokkupanemist ja maja ehitamist, sõitsime päris palju ringi. Korraldasime õppereisi Berliini, kus külastasime teiste seas näiteks HAUd (Hebbel am Ufer), et näha, kuidas toimib sellise teatri organisatsioon, kui pole peanäitejuhti ega kindlat truppi. Panime sealt palju kõrva taha. Tehniliste võimaluste ja lahenduste osas pakkus kõige rohkem põnevat ja kasulikku Schaubühne. Seal on iseäranis nupukalt lahendatud saalide mobiilsus: tohutu suure teatrisaali saab akustiliste vaheseintega lahutada väga ruttu mitmeks kammersaaliks.
Rahakott ei luba meil praegu selliseid tehnilisi lahendusi soetada, mis aga ei tähenda, et kunagi ei võiks seegi juhtuda. Praegu on stardiplatvorm olemas, aga peame veel kõvasti tööd rügama, otsima koostööpartnereid ja rahastajaid. Tänapäeval ollakse harjutud, et uusi hooneid ehitatakse euroraha toel ning avamisel on kõik valmis ja tippkvaliteediga. Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda. Väga kasulik oli õppereis Norra BIT Teatergarasjenisse, et kuulda, kuidas seal 25 aastat tagasi alustati samalaadse teatriga – kõik see ootab meid ees. Sealse kunstilise juhi Sven Åge Birkelandi jutt on meile aabitsaks, kuidas alustada, raskustest üle saada ning muutuda lõpuks laiahaardeliseks rahvusvahelisel tasandil tegutsevaks organisatsiooniks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming