Pealelend: Evelyn Raudsepp, Eesti Teatriliidu organisatsioonisekretär

Tambet Kaugema

Aasta pärast, kui teatrikuul antakse taas välja teatri aastaauhindu, on juba jõustunud mitmed seniseid eriauhindu puudutavad muutused. Millised on need plaanitavad muutused ja mis tingis vajaduse nende järele?

Viimaste aastatega on märgata, kuidas järjest rohkem ilmub teatriellu projektipõhiseid ettevõtmisi, mitmeid kunstiliike põimivaid erivorme ning autoriteatrina (näiteks autor, lavastaja, kunstnik ja esitaja on üks ja sama isik) määratletavaid lavastusi. Mitmekesise teatripildi sees on tekkinud aga aastaauhindu määravatel žüriidel tihti mure, kuhu üks või teine erilisus olemasolevate kategooriate süsteemis paigutada.
Seetõttu otsustas teatriliidu juhatus sellest aastast kohandada veidi auhindade süsteemi ning žüriide tööd, statuudikohaselt eesmärgiga „tunnustada teatriliike (sõna-, muusika-, balleti- ja tantsuteatrit) põimivaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avardavad teatrikunsti väljendusvahendeid”. Praegu on neljal põhižüriil kaks eriauhinda jaotunud vastavalt: üks eriauhind sõnalavastuste kategoorias ning teine muusika-, balleti- ja tantsulavastuste kategoorias kokku. Uue süsteemi järgi jääb vormiliselt alles kaks eriauhinda, kuid sisuliselt laieneb „eriliste” auhindamisele kuuluvate lavastuste valikuväli. Auhindu määrab ühisžürii, kuhu kuulub igast põhižüriist (sõna-, muusika, tantsu- ja balletilavastuste žürii) kaks esindajat. Selline kategooriate ja žanride piiride lõdvendamine laseb rohkem esile tõsta ka väiksemaid projekte (etenduskordade arvust või tagasihoidlikumast teostusest lähtudes) ning hinnata saab julgemalt kontseptsiooni ja ideed. Auhinnaga kaasneb oma valdkonna tunnustus erisugustele väljendusvormidele teatrikunstis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming