Vene telesarjad sõnaga Sirbis (X)

Aare Ermel

Alguses oli poolakate 18jaoline seiklussari “Kaalul on rohkem kui elu” (“Stawka większa niż życie”, 1967-1968), kus Saksa Abwehri-meeste keskel tegutses ülimalt tulemusrikkalt poola vastuluuraja Stanislaw Kolicki alias kapten Hans Kloss (Stanisław Mikulski). See oli esimene sotsialismileeris vändatud mitmeosaline teleproduktsioon, kus oli tegemist vaenlase tagalasse saadetud spiooni(de) heroiseerimisega. 1967. aastal valmisid mäletatavasti Vene ja Saksa sõjaväeluure tasavägisest kassi-hiiremängust põnevikud “Teekond “Saturni” juurde” ja ““Saturni” lõpp” Mihhail Volkoviga (Krõlov/Kramer) peaosas, ent need olid kinofilmid.

Sedasorti teleloomingust osutus vaieldamatult kõige populaarsemaks toonase “N Liidu parima sopakirjaniku” Julian Semjonovi bestselleril põhinev 12jaoline “Seitseteist kevadist hetke” (1973), kus näitlejal Vjatšeslav Tihhonovil tuli mängida üliosavat luurepolkovnikut Maksim Issajevit ehk Max Otto von Stirlitzit. Stirlitzil õnnestus Nõukogude superagendina 17 viimast sõjapäeva karistamatult Hitleri lähikondlaste (Müller, Schellenberg, Kaltenbrunner, Himmler, Bormann) seas laveerida nõnda, et teda ei osanud keegi milleski tõsisemas kahtlustada.

“Seitsmeteistkümne kevadise hetke” järellainetuses tehti valmis samalaadne lühisari, mida on märksa vähem meenutatud. “Variant “Omega”” võiks huvi pakkuda kas või sel lihtsal põhjusel, et sarja võtted toimusid enamasti Tallinna vanalinnas. Kreeklasest režissööri Antonis Yannis Voiazose (sünd. 1930 Thessalonikis) kohta vahest niipalju, et enne VGIKi lõpetamist 1967 (Mihhail Rommi meistriklass) oli ta töötanud näiteks lukksepana Taškendi mehhaanikatehases, teinud kaastööd Kreeka emigrantide ajalehele ja parteitööd “rahvademokraatiamaades”. Režissöörina on Voiazos lavastanud Kreekas vähemalt ühe teleseriaali.

“Variant “Omega”” tegevus algab kevadel 1942. Olles vaevalt naasnud rindelt eluohtliku ülesande täitmiselt, saab hinnatud luureohvitser Sergei Skorin (Oleg Dal) korralduse minna taas sügavale vaenlase tagalasse. Nimelt on Vene luureorganiteni ja julgeolekumeesteni jõudnud info, et sakslaste poolt okupeeritud Tallinnasse on saabunud teada-tuntud luurespetsialist parun Georg von Schlosser (Igor Vassiljev). Peagi jalutab Tallinna tänavail ka Skorin alias kapten Paul Krieger. Schlosser ja Krieger sõbrunevad. Schlosser taipab õige ruttu, et tegu on venelaste agendiga. Oma ülesande täitmise kiirendamiseks astub Skorin-Krieger järgmise sammu. “Variant Omega”” (s.o “paljastatud topeltagendina” mõlemale vaenupoolele desinformatsiooni edastamine) sujub esialgu plaanipäraselt. Paraku ei õnnestu Skorinil Schlosserit sajaprotsendiliselt üle kavaldada ning idast tuleb talle appi saata teine superluuraja.

“Variant “Omega”” võteteks ettevalmistumine algas kevadel 1973. Esialgu pidi Sergei Skorinit kehastama Valentin Gaft. Paraku ei meeldinud kõrgetele ülemustele tema juudi päritolu. Seejärel langes valik Igor Vassiljevile (mängib filmis von Schlosserit) ja Andrei Mjagkovile. Viimaks jäi peale režissöör Voiazose kindel soov, et Skorinit-Kriegerit peab mängima Oleg Dal. Filmi võtteperioodil Boriss Tuchile antud intervjuus ütles näitleja: “Ma seadsin endale eesmärgiks mängida ennast, Oleg Dali, 1942. aastal, situatsioonis, kuhu sattus Skorin. Siin on kõik sõnad, mõtted ja teod justkui minu omad. Skorini puhul huvitas mind tema paradoksaalsus. Ta ei ole mingi supermän, vaid tavaline inimene, kes jääb kindlaks oma põhimõtetele.”

“Variant “Omega”” valmis 1974. aasta keskpaiku. Mingil arusaamatul põhjusel esilinastus see alles septembris 1975. Ehkki telepublik võttis lühisarja väga hästi vastu, kriitikud vaikisid.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming