Tõsimängud ja tõsised mängud

HENRYK JOHAN NOVOD

Balti filmi- ja meediakoolis hakatakse järgmisel aastal õpetama videomängude disaini ja lugude jutustamist mängudes. Eesmärk on koolitada videomängude stsenariste ja disainereid ning hariduslike mängude loojaid. Uus õppekava annab tudengitele võimaluse õppida lähemalt tundma ka sellist nähtust nagu tõsimängud, mille alla ongi koondatud eelkõige haridusliku taotlusega mängud.
Balti filmi- ja meediakooli lõpetanud stsenaristi ja kirgliku videomängude entusiastina näen ma hariduslike mängude ehk tõsimängude puhul justkui kaht erinevat suunda. Ühelt poolt on need tõesti tõsised mängud, kus käsitletakse vajalikke ja sügavaid teemasid julgelt ja teravalt. Videomängude näidetena meenuvad „Kallis Esther” („Dear Esther”), „Koju” („Gone Home”), aga ka „Elavad surnud” („The Walking Dead”). Kui aga keskenduda terminile „tõsimängud”, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui serious games, siis on see videomängude maailmas midagi muud ja viitab eelkõige hariduslikele mängudele, mida rakendatakse hariduses, meditsiinis, teaduses jm.
Mõlemad nähtused on loomingulised ja nõuavad stsenaristi oskusi. Mis on aga hariduslikud mängud? Nimetatutest kaks esimest saab tegelikult lahterdada ka hariduslike mängude alla, sest loobutud on lihtsast meelelahutusest ja kõnetatakse kas siis poeetilises või realistlikus vormis olulisi ja raskepäraseid teemasid nagu surm, leina ja süü temaatika ning perekond koos saladuste ja nende mõjuga ühele perekonnaliikmetele. Nende mängude disain, mehaanika ja loojutustamise viis suunavad mängijat mõtlema teemadele ja probleemidele, mida meelelahutuslikud videomängud tavaliselt ei paku. Tavaliselt jäetakse tõsisemad noodid publikumenu jahtides meelelahutuslike elementide varju.
Hariduslikke, kunstilisi ja intellektuaalseid eesmärke saavutada aitavaid tõsimänge õpetatakse näiteks Rootsi Skövde ülikoolis. Kuivõrd sarnaneb BFMi õpe Skövde õppekavale, saame teada alles järgmisel aastal. Seni tuleb aga tunnistada, et videomängude kultuur ja tööstus on Eestis kasvuteel. Rahvusvaheline mänguarendajate assotsiatsioon IGDA, Level1 ja näiteks ka Gamefounders tegelevad Eestis mängukultuuri ja videomängude arendamise ja viljelemisega, süüvides nii teooriasse kui tootmisse. IGDA ja Gamefounders loovad uusi ja loomingulisi pisimänge. Eesti-keskset mänguarendust muidu Eestis väga polegi. Indie-mängude maastik pakub alatihti pisikesi, kuid uuendusliku disaini ja jutustamisoskuse ja sügavusega mänge. Tõsimängude õppekava võib seda suunda aidata süvendada ka Eestis. Üksiküritajad meil juba on, kuid ülikooli tasandil lugude jutustamisele keskendatud videomängude õppekava kahtlemata ainult arendab Eesti mängukultuuri ja selle viljelejate oskusi ning maailmapilti.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming