Tõnis Kask 2. XII 1929 – 27. VIII 2016

Eesti filmiinimesi on tabanud suur kaotus. Meie seast on lahkunud hingelt filmiinimene, telerežissöör, mängu ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask.

Telerežissöör ning mängu- ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask sündis Viljandimaal Tarvastu vallas. 1949. aastal lõpetas ta Viljandi II keskkooli, 1953. Moskvas A.  Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) legendaarse eesti stuudio, mis rikastas Eesti filmi esimese eestikeelse ja -meelse filmilavastajate põlvkonnaga, kuhu kuulusid Kaljo Kiisk, Arvo Kruusement ning paljud teised Eesti kultuuritegelased, kes kujundasid toona meie kultuurimaastikku. Üleliidulisest Riiklikust Kinematograafia Instituudist lisandusid veel Leida Laius ja Jüri Müür. See oli põlvkond, kes tuli, tegi ja võitis. Tõnis Kasel oli siin täita oluline roll. Aastatel 1962–1964 osales Kask täiendusõppel sama instituudi televisiooniteooria eriala kõrgematel kursustel, kus omandatud teadmised ja oskused tõid kaasa värske tuule meie telemaastikule. 1953. kuni 1957. aastani töötas Kask Viktor Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Draamateatri näitlejana, lavastades ühtlasi isetegevusteatrites. 1957. aastast peale töötas ta telemajas, algul režissööri assistendina, seejärel propagandasaadete pearežissöörina, 1961. aastast Tallinna televisioonistuudio (Eesti Televisiooni) pea­režissööri ja kunstilise juhina. Aastatel 1982–1984 oli ta ETV režissöör-lavastaja, 1984–1987 režissöör Tallinnfilmis ning 1987–1992 Eesti Telefilmi peatoimetaja, hiljem vabakutseline lavastaja.

Tõnis Kask oli esimese kodumaise maaelu probleemidele keskendatud teledokumentaaldraama „Mis Koosta peres uudist?“ (1965–1973) looja. Toona oli see esimene omataoline Nõukogude Liidu territooriumil. Tema algatatud on kaks ajaloosündmusi ja Eesti iseseisvuse tekkelugu dokumentaalselt käsitlevat telesarja, 25osaline „Sünniaasta“ (1976–1977) ja 10osaline „Poliitilised kired“ (1978–1980).

Koos Astrid Reinlaga on Tõnis Kask populaarse teleseriaali „Õnne 13“ idee ja pealkirja kaasautor ning oli sarja esimene režissöör-lavastaja ning kaasstsenarist (aastail 1993–2003, kokku 227 jagu).

Tõnis Kask tegi režissöörina telesarju, -saateid ja -lavastusi, tõsielufilme ning seitse mängufilmi: „Pimedad aknad“ (1968), „Must nagu mina“ (1969), „Aeg maha!“ (1974, kaasrežissöör Ben Drui), „Kaks päeva Viktor Kingissepa elus“ (1980), „Kaks paari ja üksindus“ (1984), „Õnnelind flamingo“ (1986) ja „Vana mees tahab koju“ (1991). Peale dokumentaalfilmi „Viktor“ (1986) on ta andnud Eestile kolm filmi-Kingisseppa; „Sünniaastas“ ja „Poliitilistes kirgedes“ kehastab revolutsionääri Mati Klooren ning telemängufilmis „Kaks päeva Viktor Kingissepa elust“ Jüri Krjukov.

Tõnis Kask oli Eesti Teatriliidu ja Kinoliidu liige. Teda on tunnustatud Nõukogude Eesti preemia, Suure Vankri auhinna ja Valgeristi IV klassi teenetemärgiga. Tõnis Kask pälvis ENSV teenelise kunstitegelase aunimetuse ja oli NLKP liige.

Ene ja Tõnis Kask on loonud ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi alla omanimelise fondi toetamaks Eesti filmitegijaid.

Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole, ja küllap see nii ka on. On aga inimesi, kelle jalajälg meie kultuurimaastiku liivas on suurem kui teistel. Tõnis Kase jäljed on aga nii sügavad, et tuulel võtab aega nende täitmine liivaga – et asemele saaksid tekkida uued …

Eesti Kinoliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar