“Tühirand” ja “Sinimäed” said PÖFFil tunnustuse

Annika Koppel

  Eesti filmid olid PÖFFil eraldi konkursikavas teist aastat. Kas võime seda võtta kui märki meie filmitoodangu taseme tõusust ja konkurentsivõime kasvust? Või ka PÖFFi kui festivali arengust, mis on hakanud järjest enam mõistma oma rolli kodumaise filmi esitlemisel?

Eesti täispikkade filmide konkursikava koostaja ülesanne ei ole kergete killast. Veelgi raskem katsumus seisis rahvusvahelise žürii ees, kes pidi eri žanrite vahel balansseerides otsuse tegema. Konkursi etteantud tingimusteks on seni olnud pikkus ja valmimisaeg; tegemist on täispikkade filmide võistlusprogrammiga, arvesse läksid 15. X 2005 kuni 15. X 2006 valminud linateosed.

Ainult täispikkade mängufilmide võistluskava saaks Eesti tingimustes väga lühike ja esitamata jääks mõndagi head ja huvitavat nii dokumentalistikast kui ka animatsioonist. Tänavu konkureeris Scottish Leaderi poolt välja pandud auhinnale 14 filmi: viis mängufilmi, üks täispikk animafilm, üks poolpikk film, kuus dokumentaalfilmi ja üks eksperimentaalfilm. Mõned neist suure eelarvega rahvusvahelised koostööd, teised väikese eelarvega dokid. Rohkem poleks viie päeva sisse kuidagi mahtunud, ehkki mõni film oleks võinud veel põhimõtteliselt konkursis osaleda, kui aeg lubanuks rohkem võtta. Tuleb tunnistada eesti filmi konkursikava ülevaatlikkuse ambitsiooni, mis tingibki kirjususe ja teeb žüriile peavalu.

Erilisi vaidlusi konkursikava komisjonis (Marje Jurtšenko, Andres Laasik, Tõnu Karjatse ja allakirjutanu) polnud, pisut segadust tekitas vaid “Meeletu” viimasel minutil nihutamine PÖFFi Euraasia võistluskavasse. Selle asemel võttis eesti filmi võistluskavas koha sisse “Tabamata ime”, mida oli esialgu kavas näidata n-ö out of competition.

Rahvusvaheline žürii koosseisus Jan Erik Holst Norrast (sealse filmiinstituudi juht), Gudrun Holz (ajakirjanik ja Balti filminädala korraldaja Berliinis) Saksamaalt ja Rain Tamm (investeerimispankur ja poolprofessionaalne fotograaf) Eestist tegi vähemalt minu jaoks ootuspärase otsuse, andes auhinna Veiko Õunpuu “Tühirannale”. Formaadilt ebatraditsiooniline, oma 40 minutiga pigem poolpikk kui pikk, mahtus ta täispikkade filmide konkursiprogrammi erandina, mis kinnitab reeglit. Ent oli algusest peale ilmselge, et seda filmi mingil juhul välja jätta ei saa. Eesti filmiaastast 2006 rääkides “Tühirannast” mööda ei pääse.

Žürii tõstis võidufilmi puhul esile erinevust senisest eesti filmi traditsioonist, eelkõige loo jutustamise mõttes. Filmi omapära loovad avatud struktuur, atmosfäärilisus, pikad kaadrid ja distantsvõtted. Kõik see tõstab ta teiste seast esile.

Eriti hea meel on, et žürii võttis lisaks ära märkida “Sinimäed” kui eestlasi sügavalt puudutavast ainest väga hästi tehtud dokumentaalfilmi. Jan Erik Holst lubas seda ka Norra televisioonile soovitada.

Oli esimene kord, kus PÖFFi Euraasia võistluskavva pääses eesti film (võistluskava tehti ju sedapuhku alles kolmandat aastat) ja natuke kahju, et “Meeletu” seal äramärkimist ei leidnud. Kuid eesti filmi kohalolek teiste seas on väga hea ning loodame, et see saabki traditsiooniks. Festivali reglement ei võimalda filmil osaleda kahes võistluses korraga.

Kuulsime žüriilt eesti filmi aadressil nii kiidusõnu kui kriitikat. See, et stsenaariumid pole head, on vana häda, mis annab valusalt tunda just mängufilmides. Kui on raske aru saada, millest film kõneleb, mida sellega öelda tahetakse ja kui lugu ei jookse, siis ei jõua see ka kuidagi vaatajani. Jan Erik Holst pakub ühe võimaliku lahendusena stsenaristidele mõeldud stipendiume ja toob eeskujuks Norra kogemust, kus riikliku filmifondi komisjonis vahetati tootjad autorite vastu välja.

Eesti filmi identiteedist või eripärast palju ei räägitud, kuid võrdluses Skandinaavia filmidega tõi Holst välja, et meie omad on poeetilisemad, impressionistlikumad ja sümbolistlikumad. Vahest võiks just see olla meie tugevus, alus kujunemisjärgus identiteedile?

Eesti filmide konkursikava PÖFFil tundub juba iseenesestmõistetavana nagu oleks seal kogu aeg olnud. Ka vaataja leidis Kinomajas jooksnud eesti filmid üles, olgugi, et mõnele filmile jagus rohkem vaatajaid ja teisele jäi neid väheks, aga nii see juba kord on. PÖFFi üldist pidulauda arvestades ei saagi väga kurta, täpsemat publikuhulka kahjuks veel pakkuda pole. Kindlasti peab eesti täispikkade filmide konkurss PÖFFil jätkuma. Milline on selle programmi sisu, sõltub juba filmidest.

Tänavusel PÖFFil võistlesid järgmised eesti filmid: “Kõrini”, “Ruudi”, “Kuldrannake”, “Koer, lennuk ja laulupidu”, “Igavese armastuse sõdalane”, “Leiutajateküla Lotte”, “Tühirand”, “Sinimäed”, “Maria teatri fantoomid”, “Vaikelu naisega”, “Müümise  kunst”, “Middendorffi jälgedes”, “Mikk” ja “Tabamata ime”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht