Staar staaritsemata

Elisabeth Moss: „Euroopas osatakse hinnata kunstilisi ja vastuolulisi filme.“

TRISTAN PRIIMÄGI

Elisabeth Mossist tulvab enesekindlust ja heatujulisust: valge kahisev kleit, lai naeratus ja energiline olek. „Punane vaip siin Cannes’is oli suurepärane. Ma arvan, et saan sellel järgmisel nädalal jälle jalutada,“ ennustab ta uljalt auhinda Ruben Östlundi filmile „Ruut“, kus ta mängib paaris piinlikus stseenis täiesti unustamatut Ameerika ajakirjanikku Anne’i.

Östlundist on ta sel hetkel igatahes palju optimistlikum. Eks sisenda julgust ka see, et Moss on nüüd kvaliteetsarjade nagu „Pöörased“ ja „Teenijanna lugu“1 kõrval järjest rohkem jäänud silma ka kinolinal.

Kas tahtsite töötada nimelt Euroopa lavastajatega?

Mul on vedanud. Tegin just Briti filmi koos Ben Wheatleyga2 ja nüüd ühe ka Rubeniga. Euroopas on suudetud minu arvates ikka hoida mingit taset, autoritel lastakse luua teoseid nii, nagu nad tahavad. Kunstilisi ja vastuolulisi filme osatakse seal hinnata. Rahvusvahelise haardega näitlejannadele annab selline taktika võimaluse kestvaks karjääriks ka vanemas eas.

Kuidas kirjeldate Ruben Östlundi huumorit?

Halastamatu! Ja äärmiselt intelligentne. Tema filmides on huumor brutaalne, nii et tunned iseenda ära neis ebamugavates olukordades. Ruben Östlundi filmi peale naerdes tahaks piinlikkusest näo kinni katta – miks ma selle üle praegu naeran?

Kuidas on televisioonist filmide peale üle minna?

Ma pole selle pärast kunagi eriti muretsenud. Mul on olnud võimalus osaleda tõeliselt heades telesarjades. Otsin lihtsalt häid käsikirju ja lugusid. On filmitegijaid, kelle poole mind tõmbab. Koostöövõimalus nendega kannab mind vahel pigem filmi suunas, aga kohe pärast „Pööraseid“, juba umbes nädala pärast, olin Iirimaal filmi „Alt üles“ võtetel. Mul jäi üle ainult tõdeda, et kõik kulgeb sujuvalt.

Mida arvate Ameerika näitlejannana kogu sellest Netflixi teemast, mis siin palju furoori tekitab?3

Ma pole kindel, et mul on siin anda mingi mõistlik vastus. Palju on lahkarvamusi, kas pole? Oleme astumas uude maailma. Televisiooni ja filmikunsti piir on peaaegu täiesti kadunud. Ainus vahe on, et filmikunsti vaadatakse kinos, kusjuures sellel on oma väärtus, see on väga oluline. Teleepisoodi kinos vaadates tundub ka see märksa parem! „Pöörased“ on suurel linal täiesti uskumatult hea. Nüüd aga ei viitsi paljud kinno minna ja teised ei saa seda endale 20 dollari eest USAs lubada. Kodus vaatamisel on oma eelised. Ilmselt peavad televisioon ja film mingil moel ühinema ja paika panema ühtse reeglistiku. Televisiooni tulles arvati ka, et filmikunstiga on ühel pool, aga loomulikult pole see nii. Ei saagi kunagi olema.

Mida hakkaksite peale ühe vaba nädalaga pärast mitut aastat lakkamatut tööd?

Oiiii! Mul tegelikult on mõned vabad päevad sel nädalal. Pean minema Londonisse telesarja „Järve peal“4 pressiüritusele ja kuna vahepeal koju ei jõua, siis veedan neli päeva Riviera hotellis. Sellist puhkust pole mul olnud mõnda aega. Ilmselt ei tule ma hotellist üldse välja, ei pane riideid selga ega meiki peale, ei võta hommikumantlit seljast ega kohtu kellegagi. Vaatan telekat.

Olete „Teenijanna looga“ proovinud ka produtsendi ametit. Kas kavatsete sellega jätkata?

Jaa. Olen piisavalt kaua naisena siin ilmas elanud, nii et usun raudselt, et ka kaamera taga peaks olema rohkem naisi, stuudiot juhtimas, produtseerimas. Produtseerimise juures on kõige meeldi­vam teiste inimestega suhtlemine: režissööride valimine lavastama sarja episoode, töö käsikirja versioonidega. Näitlejana teed oma rolli ära ja pärast seda pole sul enam mitte mingit kontrolli sündmuste üle. Mulle meeldib, kui mul on loominguliselt asjast ülevaade. Mul on tõesti plaanis veel mõned projektid ja loodetavasti saan neist varsti rääkida.

On need filmid või telesarjad?

Nii üks kui ka teine. Töötan taas koos Alex Ross Perryga, kellega olen juba teinud kaks filmi.5 Teine projekt on minisari.

Mida arvate poliitilisest korrektsusest, mille üle „Ruudus“ paistab nalja tehtavat? Teil on ju nüüd Trump presidendiks.

Üks asi on poliitilise korrektsuse üle nalja heita, teine konstitutsiooni rikkuda. Minu meelest on igasugune pila fantastiline, olgu tegemist kaasaegse kunsti, meedia või millegi muuga. Peame julgustama inimesi küsima. Seda peab tegema ja midagi ei tohi võtta surmtõsiselt – peale konstitutsiooni. (Naerab.)

1 „Mad Men“, 20072015; „The Handmaid’s Tale“, 2017

2 „Alt üles“/„High-Rise“, Ben Wheatley, 2015.

3 Kaks Netflixi rahastatud filmi kõrvaldati Cannes’i võistlusprogrammist, kuna neid polnud plaanis tuua Prantsusmaal kinolevisse. Filmid siiski ennistati hiljem võistlejate hulka.

4 „Top of the Lake“, 2013

5 „Kuula, Philip“/„Listen Up Philip“, Alex Ross Perry, 2014; „Maa kuninganna“/„Queen of the Earth“, Alex Ross Perry, 2015.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming