Platooniline Kadriorg

Andri Ksenofontov

Filmis on Kadrioru loss konna kombel prepareeritud ja tükid uude matemaatilisse skeemi seatud. Tulemuseks veel üks säilitusühik arhiivi andmiseks. Kadrioru loss linnulennult 1929. aasta juunis enne Rootsi kuninga Gustav V visiiti. TALLINNA LINNAMUUSEUMI FOTOMUUSEUM

Jaak Lõhmuse kirjutatud ja Märten Vaheri lavastatud „Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3” esitab Kadrioru pargi, lossi ja selle kunstikogude saamisloost ülevaate, millist ei ole varem veel nähtud. Fragmentaarium kasutab ohtralt vanu filme, seda saab Kadrioru lossi näitusekülastusele taustaks mängida. Pealkirja esimene osa on võetud Mati Undi näidendist „Vaimude tund Kadrioru lossis”, „nr 3-le” leiab seletuse 24. juuli Eesti Ekspressi TV-lisast.

Peale rikkaliku ajaloo paistab filmist ka kesine olevik. Seda filmis ei mainita, et ilma Rootsi riigi ja maalrite ühingu Österled raha ja abita ei oleks meil praegu sellist eeskujulikku restaureerimisnäidet, millest on võimalik nii palju tehniliselt täiuslikke lähikaadreid teha. Ent filmi vaadates on tunda selle tegemiseks antud aja ja eelarve nappust. Kui ma oleksin Kõrge Ametnik, ütleksin filmi tegijatele: „Eesti riik hoidis lossi restaureerimise arvelt kokku. Võtke veel miljon krooni, võtke kaks, käige ära Piiteris, Firenzes, Amsterdamis, igal pool, kus vaja, ja tehke sellest üks esindusfilm, mille üle võib uhkust tunda”.

 

Ahjupotid kui suvalised lipikud

Film taotleb ülesehitust seest väljapoole. Autorid otsisid hoonest märke ja lugusid, millega haakuvad vanad fotod ja filmilõigud. Tulemuseks on semiootiline harjutus, kus filmimaterjal on koondatud neljaosalisse tabelisse. Nelja peatükki sümboliseerivad pildid ahjudelt A, B, C ja D, mis on sama vanad kui loss ise. Peatükid „Meelehea armastatule”, „Trummilööja jänes”, „Lipp tornis” ja „Mineviku kingitus” on pühendatud vastavalt Kadrioru lossi sünnile, lossile kui kultuurikeskusele, poliitiliste sündmuste toimumispaigale ja kunstimuuseumile. Esimene ahjumaaling, millel kujutatud tsaari naisele kingitust tegemas, illustreerib peatükki otseselt. Teised pildid on oma peatükiga seotud analoogia kaudu. Sarnasus ja analoogia on filmi struktuuri aluseks.

Kui Venemaa isevalitseja Peterburist määrab arhitekti Itaaliast, et ehitada loss Läänemere kaldale, ei ole võimalik ahjumaalingute seletusi ainult Tallinnast leida. Absolutismiajastu eripäraks oli teedevõrgu ja transpordi hüppeline areng, tänu millele ei olnud reisimine enam kaupmeeste riskimäng. Reisimisest sai linnadevaheline liiklus. Seepärast tuleb kahhelahjude jooniste ja Kadrioru teiste piltide seletusi otsida igalt poolt, kus nende autorid mõjutusi said. Ent võttegrupp viibis ühes ja samas geograafilises punktis. Ahjumaalingud ei saanud dešifreeritud sõnumite rolli. Neist sai tabeli päis, mille lahtrid täideti filmitegijatele kättesaadava arhiivimaterjaliga. Seega liikus filmi loogika seest väljapoole ainult niivõrd, kuivõrd filmi üldist kondikava kokku pandi. Edaspidi taandus side ahjudega abstraktseteks koodideks A01-st kuni D05-ni, mis kinnitati kui lipikud episoodidele ja motiividele, mis sobisid Kadrioru teemaga. Lõppkokkuvõttes ei saanud filmis määravaks see, mida autorid lossist välja lugesid, kuidas seda tõlgendasid, vaid see, milliseid materjale nad lossi kohta arhiividest leidsid.

 

Formalistlik stiil ja rütm

Analoogia kui meetodi peamine esindaja mõttekultuuris on Platon. Mõnd raskesti hõlmatavat tervikut selgitas ta lihtsamate ja sarnaste kujundite või lugude abil. „Meie maailma nurga” tervik on Kadrioru lossi esteetiline, kultuuriline ja ajalooline väärtus. Film peaks seda lossi vaatajale selgitama eelkirjeldatud tabeli lahtritäidete kaudu. Filmikujundite süsteemile lisab platoonilisust selle kaadrite geomeetriline kompositsioon neljaosalises raamis ning tabeli ridade ettelugemine alates A03-st. See annab filmile Peter Greenaway moodi formalistliku stiili ja rütmi, mille eeskuju võib näha Veneetsias filmitud „Intervallides” ja „Genfi treppides 1”. Kohati lünklik või muust helist üle kostev koodide hääldamine tekitab koomilise efekti, mis on sama inglaslik kui Greenaway.

Vormilt originaalne, jäi film siiski Eestis valitseva kunstiteaduse paradigmasse, mis keskendub rohkem asja kirjeldamisele ja reprodutseerimisele. Sellises paradigmas algab teose käsitlus analoogi või mudeli loomisest, millele tõlgendaja ehitab üles teoreetilise diskursuse. Asi mugandatakse uurija teadmistele ja arvamustele. Tekib loogiline ring, mille kohta venelastel on vemmalvärss „Maa on lapik/ lapik kui plank/ sest mis on lapikum kui plank”.*

Antud juhul on Kadrioru loss konna kombel prepareeritud ja tükid uude matemaatilisse skeemi seatud. Veel üks säilitusühik arhiivi andmiseks. Probleem pole selles, et uurija teadmised mõjutavad tema taju. See on vältimatu, eriti humanitaaraladel. Probleem tekib siis, kui teose käsitlus jätab mulje, et teose analoog või mudel on ammendav ehk teose ja mudeli vahel ei ole mingit vahet. Seda on võimalik vältida nii, et uurija näitab juba teosele lähenedes, mis mõtetest või teooriatest ta lähtub. Tema analoogiad ja mudelid ei tohiks hakata asendama asja, need peaksid pigem esinema kui mõttearenduse osad või etapid. Kui käsitlus esitab uuritava asja kohta rohkem kui ühe mudelit, siis ei lähe ka meelest, et sellel on veel tahke või omadusi, mis antud käsitluses välja jäävad. Sedasi toimides võtab uurija kogu oma tausta, hariduse ja teooriad kaasa ning süüvib asjasse endasse, ei otsi mitte seda, mis tema mõttemallidega sobib, vaid pigem seda, mille tõlgendamine kutsub esile tõrkeid, üllatab või tundub esmapilgul mõttetu.

Vestlus teose autoriga või tema tekstide lugemine tuleks asjale kasuks. Sellise lähenemise korral hakkab asi juhtima uurija argumente seoste kaudu, mille tingivad põhjuslikkus, ehitusvõtete või stiilielementide areng, meistrite kultuuritaust ja motiivid, uurija enda vabad assotsiatsioonid jne. Side tõlgenduse seisukohtade vahel ei piirdu siis ainult välise sarnasuse või lihtsustatud analoogiaga. Tõuseb olemuslike, tõde väljendavate seoste osakaal. Tõlgendaja mõttekäik saab läbinähtavamaks, kui ta tutvustab eelneva vaatluse ja välitöö tulemusi võimalikult toorel kujul enne süstematiseerima ja teoretiseerima asumist. Niisuguse jäljeküttimistöö ettevõtmiseks olekski tulnud filmi autoritele rohkem aega ja raha anda.

 

* Земля плоска, плоска как доска, потому что доски очень даже плоски.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming